Kas omanike ühistu või võõras valitseja?

KALJU MÜRK,      31. juuli 2002





Kuidas elanikelt laekunud raha siin või seal tegelikult kasutati, seda on tagantjärele üpris keeruline, kui mitte võimatu kindlaks teha.

Kuhu kadusid miljonid?

Mustamäe Korteriühistute Ühenduse juhatuse esimees Mart Vinnal pakkus näitliku arvutuse metoodika, mis annab aimu laekumiste suurusjärgust. Jättes kõrvale kommunaalteenuste (vesi, üldelekter, prügivedu jms) arved, maksis iga korter haldajale igas kuus ümmarguselt 5 krooni ruutmeetrilt remondi, avariiremondi, avariide lokaliseerimise ja üldhoolduse eest. See raha oleks pidanud minema maja korrastamiseks. 150 korteriga elamu kohta, kus ligikaudu 7500 ruutmeetrit elamispinda, koguti (2000. aasta hindades) igas kuus 37 500 krooni, aastas 450 000 krooni, seitsme aastaga ümmarguselt 3,1 miljonit krooni.
"Kui selline elamu oleks endale tellinud renoveerimistööd, mis hõlmavad trepikodade remonti koos uute välisuste ja lukustussüsteemidega ning 30-aastases majas amortiseerunud tehnovõrkude väljavahetamisega, oleks selleks tarvis olnud ümmarguselt 2,5 miljonit krooni," arutles Vinnal. "Kui seitsme aastaga elanikelt laekunud raha oleks kasutatud sihipäraselt, oleksid kõik haldusfirma hoolel olnud Mustamäe majad korras.
Süsteem on kogu raha korteriomanike taskust kätte saanud, keegi ei oska seletada, kuidas seda tegelikult on kulutatud. Sisuline, faktiline aruandlus puudub. Aega ei saa tagasi pöörata, kulutatud miljonitele tuleb vaadata kui möödunud aasta lumele. Aga kõik see on saanud toimuda seetõttu, et korteriomanikud on organiseerimata üksikisikud. Ja süsteem on seda asjaolu oskuslikult ära kasutanud."
Aegamööda sai üha enam korteriomanikke aru, et sõltuvusest vabanemiseks tuleb ühineda. Kui linn ja linnaosa hakkasid rohkem abi andma korteriühistute moodustamiseks, hakkas neid ka Mustamäel jõudsamalt juurde tekkima.

Kui tuleb võõras valitseja

Esmapilgul näib, et 2001. aasta 1. juulist jõustunud uues korteriOMANDIseaduses ja eluruumide erastamise seaduses tehtud muudatuste peamine eesmärk oli teha lühike lõpp olukorrale, kus tuhanded majad on jäänud pikkadeks aastateks kohalike omavalitsuste ja riigi kui kohustatud subjektide kaela. Seaduseandja on nüüd määranud kindla tähtaja. Kuni 31. detsembrini 2001 korraldab ühistuta elamutes haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud. Kui selleks ajaks pole ühistut asutatud ja haldamist omanikele üle antud, peab majale olema määratud valitseja.

Trumbid korteriomanike vastu

Seaduseandja oleks nagu täitnud suurte kinnisvarafirmade tellimust ja mänginud neile kätte trumbid korteriomanike vastu. Mängus oli elamuhalduse turuosa. Võib arvata, et seadusemuudatustele eelnes kõva lobitöö. Ja kas oli juhus, et just seadusemuudatuste jõustumisel müüs Tallinna linn terve tosina talle kuulunud elamuhaldusfirmat?
Analüütik Ain Kivisaar kirjutas Eesti Päevalehes, et tegelikult müüs linn erafirmadele mitte majavalitsusi, vaid haldusturgu. Sest korteriomanikud olid lepingutega majavalitsuste külge "kinnistatud" ja uue valitsejaga lepingu sõlmimine on üsna vaevaline ettevõtmine.

Seadus mitmeti tõlgendatav

Hakkab silma uue korteriomandiseaduse lünklikkus, ebaselgus, nagu oleks see vastu võetud kiirustades. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla ütles, et selle seaduse surus Riigikogus läbi justiitsministeerium. "Lähtuti saksa õigusest, meie praktikutega nõu ei peetud," väitis Jaadla. "Paljud selle seaduse sätted on sõna-sõnalt maha kirjutatud saksa õigusest. Neis sisaldub rohkesti ebamääraseid viiteid headele tavadele, mis Saksa ühiskonnas üheselt mõistetavad, aga meil vastava praktika puudumise tõttu mitmeti tõlgendatavad. See võib põhjustada rohkesti kohtuvaidlusi."
Seadus lubab omanikel küll ühistu asutada, kuid soosib ilmselgelt korteriomanike kaasomandi esemega seotud õigussuhete korraldamiseks sootuks uut võimalust - võib moodustada korteriomanike ühisuse, millel pole iseseisvat õigusvõimet ega põhikirjagi, kuid mis valib omanike kokkuleppel valitseja.

Lõpp järgmises lehes

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla:
Korteriomandiseaduse kehtestamisel lähtuti Saksamaa eeskujust, meie praktikutega nõu ei peetud. Paljud sätted on sõna-sõnalt maha kirjutatud saksa õigusest. Neis sisaldub rohkesti ebamääraseid viiteid headele tavadele, mis Saksa ühiskonnas on üheselt mõistetavad, aga meil mitmeti tõlgendatavad. See põhjustab kohtuvaidlusi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)