Keskerakonna valijad pooldavad ühinemist Euroopa Liiduga

HANNES RUMM,      06. märts 2002




Eelmise aasta teises pooles kasvas Keskerakonna valijaskonnas järsult toetus Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga.

ES Turu-Uuringute läbi viidud ning riigikantselei tellitud küsitlusel 2001. aasta juunis oli Keskerakonna valijate seas rohkem EL-i vastaseid kui toetajaid. Mullu juunis pidas 972 küsitletust end Keskerakonna valijaks 201. Neist 51 oleks toona hääletanud EL-iga ühinemise poolt, 67 oleks hääletanud vastu ning 83 polnud valikut teinud.
Detsembri alguses olid täpselt samasugusele küsitlusele vastanud Keskerakonna valijate seas juba ülekaalus inimesed, kes toetasid Eesti ühinemist euroliiduga.
940 küsitlusele vastanud inimestest 212 ehk 22,6% oleks detsembri alguses riigikogu valimistel hääletanud Keskerakonna poolt. Neist 80 ehk 37,7% oleksid nädala aja pärast toimunud rahvahääletusel toetanud ühinemist ELiga. 57 inimest ehk 26,9% Keskerakonna toetajatest oleks hääletanud ühinemise vastu ning 35,4% polnud oma otsust poolt- või vastuhääletamiseks veel teinud.

Mis võivad olla Keskerakonna valijate meelemuutuse põhjused?

Esiteks kindlasti kogu ühiskonnas kasvanud toetus liitumisele. Juunis 2001 toetas liitumist ELiga 27% küsitletutest ning vastu oli 24%. Detsembris 2001 oli toetajate arv tõusnud 34,3 protsendini, vastaste arv oli 21,6%.
Võib oletada, et suuresti just Keskerakonna valijate seas on toiminud nn Rüütli fenomen. Sotsioloogid nimetavad Rüütli fenomeniks seda, et pärast uue presidendi selgeid toetusavaldusi ühinemisele ELiga on euroliidu-sõbralikkus tõusnud eelkõige vanemaealiste inimeste ning maaelanike seas. Kuigi Keskerakonna toetajaid on kõikides vanuserühmades, on nende toetus suurim just üle 60aastaste inimeste seas. Samas ei pruugi see oletus paika pidada, sest Rüütli endise partei Rahvaliidu valijaskonnas on säilinud ELi vastaste kerge ülekaal.
Küsisin juba mullu suvel Kesknädalas ilmunud artiklis: "Kuidas käituksid ELi vastu olevad Keskerakonna valijad olukorras, kus nende lemmikpartei oleks valitsuses?" Kahjuks ei saa samale küsimusele vastust ka nüüd, kuna küsitleti enne Keskerakonna valitsusse minekut.
Eeldan siiski, et oma partei kuulumine valitsusse ning EL-iga ühinemise eest vastutuse võtmine mõjutab Keskerakonna valijaid. Jaanus Marrandi, Liina Tõnissoni jt ministrite osalemine siseriiklikes liitumisettevalmistuses ning kaasarääkimine liitumisläbirääkimiste alastes otsustes veenavad Keskerakonna valijaid veelgi enam hääletama ühinemise poolt.

1. Reformierakond, 2. Mõõdukad

Kõige rohkem toetajaid Euroopa Liiduga ühinemiseks on Reformierakonna valijate seas - koguni 63,3%. ELiga ühinemise vastaseid oli Reformierakonna valijate seas detsembris vaid 8,9%.
Euro-jaatajate poolest teisel kohal on Mõõdukad, kelle valijatest hääletanuks liitumisel poolt 46,6% ning vastu vaid 13,7%. Võrreldes juunikuise küsitlusega on Mõõdukate valijaskonnas sarnaselt Keskerakonna valijaskonnaga toetus ühinemisele ELiga hüppeliselt kasvanud.
Rahvaliit torkab silma sellega, et rohkem kui pooltel nende valijatest puudub seisukoht ELiga ühinemise küsimuses. 20,3% Rahvaliidu toetajatest hääletaks ühinemise poolt, 28,1% aga vastu. (Küsitlusest jäi välja erakond Res Publica, mida tol ajal polnud veel registreeritud.)
Kahjuks oli detsembris jätkuvalt kolmandik küsitletutest poliitikas nii pettunud, et ei annaks oma häält mitte ühelegi erakonnale. Nende inimeste ükskõikne suhtumine poliitikasse väljendub muuhulgas ka selles, et nad ei oma selget suhtumist Euroopa Liitu. Koguni 52% neist inimestest, kes ei taha või ei oska anda oma häält ühelegi kuueteistkümnest erakonnast, pole otsustanud oma valikut rahvahääletusel EL-iga ühinemiseks.

10 tähelepanekut küsitlustulemuste kohta

Küsitlustulemusi analüüsinud TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi töörühm tõi olulisematena välja niisugused järeldused:
1. üldine suhtumine EL-i (mõõdupuuks erinevate küsimuste põhjal välja arvutatud suhtumise indeks) on valdavalt pigem positiivne (40% vastanutest) või positiivne (28%); pigem negatiivne või negatiivne suhtumine on kokku ainult 19 protsendil vastanutest. Niisiis, kaks kolmandikku eestimaalastest suhtub EL-i üldiselt üsna positiivselt.
2. valdav enamus nendest, kes ei ole oma valikut referendumil otsustanud, suhtub EL-i pigem positiivselt või positiivselt (kokku 78%). Neutraalset suhtumist on otsustamatute seas 18%, pigem negatiivset kõigest alla 4% ning negatiivset pole üldse (!).
3. 12% vastajate arvamus EL-st on muutunud paremaks. Neid, kelle arvamus on muutunud halvemaks, on poole vähem (6%).
4. neid, kes usuvad, et rahvahääletuse tulemus on 'jah', on poole rohkem (42%) kui neid, kes ootavad eitavat tulemust (21%)
5. 70% küsitletutest kavatseb osaleda rahvahääletusel ja ainult 10% ei kavatse;
6. ainult 13% vastanutest uskus, et nende endi elu muutuks EL-iga ühinemise tagajärjel halvemaks. Samas pole paha, et selles küsimuses ei olda ülearu optimistlikud - oma elu paranemist ootab vaid iga kolmas.
7. 57% vastanutest usub, et kuigi ühinemine toob Eestile kaasa mõningaid probleeme, on see lõppkokkuvõttes kasulik.
8. 43% vastanutest ei ole otsustanud, kas hääletada EL poolt või vastu. Uuring tervikuna annab küll alust oletada, et enamus kahtlejatest kaldub 'jah'-poolele.
9. 38 protsendil vastanutest puuduvad EL küsimustes kindlad ja põhjendatud seisukohad; sellele lisaks on 22 protsendil kindlad seisukohad vaid mõnes üksikus küsimuses
10. Kokkuvõttes on suhtumine EL-i muutunud paremaks ja on praegu üsna soodne, kuid stabiilseks seda siiski pidada ei saa.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)