Kas on kerge elada korteris?

URMI REINDE,      18. juuli 2001


Eesti on ebanormaalne riik. Vähemalt elamumajanduse omandisuhete mõttes, sest meil on tervelt 93 % omanikke ja kõigest 7 % üürnikke. Saksamaal on suhe vastupidine: 60 % üürnikke ja 40 % omanikke. Kas sellest järeldub, et eestlased eelistavad olla omanikud, sakslased aga naudivad üürnikuks olemist?

Kas on kerge elada korteris?

Täpselt just sellise intrigeeriva küsimusega pealkirjastatud rahvusvaheline konverents toimus Tallinnas. Mahuka ja sisuka ürituse teema oli "Üürisuhted ja energiasäästlikkus elamumajanduses". Korraldajaidki oli mitu: Dresdeni üürnike ühendus, Eesti üürnike Liit, Eesti korteriühistute liit ning Eesti õigusjärgsete omanike liit. Kusjuures idee kuulus eesti üürnike Dresdeni koostööpartneritele!
Vaatamata pealinna vallutanud kuumalainele oli külastajaid-kuulajaid üle ootuste rohkesti. Esindatud olid Tallinna linnavalitsus ja Põlva maavalitsus, Viljandi ja Valga kohalik omavalitsus ning tarbijakaitsjad, samuti energiaettevõtteid. Ja loomulikult omanike ja üürnike (sundüürnike) esindajad.
Eesti üürnike liidu esinaine Helle Kalda, kes Kesknädalale energiasäästu konverentsist pikemalt rääkis, möönis, et "küllap olnuks sügisel huvilisi veelgi rohkem, aga Saksa kolleegidel ei olnud võimalik tulla teisel ajal"

Eestis esimest korda

Euroopalike üürisuhete ja säästualase temaatikaga tegeldi Eestis õieti öelda esimest korda. Konverentsi kõrge tase väljendus juba esinejates ja ettekannetes. Avakõne pidas Saksamaa suursaadik Eestis Dr Gerhard Enver Schrömbgens. Sotsiaalse üüriõiguse põhialuseid Saksamaal tutvustas Dresdeni üürnike liider Peter Bartels. Justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna nõunik Kaupo Paal analüüsis üürisuhteid lähtuvalt võlaõigusseaduse eelnõust.
Tallinna linnaametnikud Priit Pärtelpoeg ja Indrek Oja tutvustasid üüriõiguse põhialuseid Eestis ja kommunaalmaksete tegelikku arvestamist. "Nende ettekannete põhjal võib öelda, et Eestil on veel pikk maa käia, et areneda Saksa tasemeni," nentis Kalda. "Seal on riigil ja kohalikul omavalitsusel selge arusaam oma ülesannetest ja kohustustest. Näiteks kodutute probleemi lahendamine - kui linnal ei ole inimest kuhugi panna, üürib ta talle kas või hotellitoa! Linn peab küsimuse kiiresti lahendama (st probleem tõuseb esikohale) ja analüüsima põhjusi, miks inimene elamispinnata jäi.
Eluaseme omandit, selle võimalusi ja riske selgitas Dresdeni jurist Sonja Radeck, korteriomandist Eestis rääkis Korteriühistute liidu esimees Andres Jaadla. Lõpuks pidas pikema loengu elamute energiasäästlikkusest Dr. ins. Wolfgang Hese, Dresdeni firma Ökoterm tegevdirektor. "Saksa omavalitsused on väga huvitatud majade soojustamisest, sest näiteks isegi küttekulude hinna tõusu puhul kulud ökonoomsele majale hoopis vähenevad. On ju loomulik riigi huvi selle vastu, et tema kodanikud kommunaalteenuste eest vähem maksaksid. See vähendab ka riigipoolseid toimetulekutoetusi," kõneles Kalda.

Elamumajandus riigile tähtis

Loodetavasti on seadused Eestis varsti sama head kui Saksamaal, aga meil neid lihtsalt ei täideta. Riigi mõju elamuehitusele Eestis praktiliselt puudub. Saadi näiteks teada, et kuigi Saksamaal on 40 000 vaba korterit, kehtib seal ometi üüri piirmäär. Lisaks sellele on üürikorterid diferentseeritud ja kesklinna mugavused ning äärelinna välikäimlaga variandid ei saa kuidagi olla ühes hinnas nagu meil, mis muide sakslasi väga imestama pani. Samuti peetakse seal ranget arvestust ja kontrolli üüri (hooldustasude) ja kommunaalkulude kohta -- siin levinud numbrite joonistamist üüriarvetele Saksamaal ei tunta.
"Eesti riik ei ole täitnud oma kohustusi. Meil peaaegu pole üürimaju ehitatud ega renoveeritud. Omanikele sooduslaene pole antud -- see oleks aga asendamatu tee majade kordategemiseks, sest normaalsetes riikides investeeringud üüri sisse ei kuulu. Majad renoveeritakse laenudega," rõhutas Helle Kalda meil palju vaieldud küsimuse veel kord üle.
Lisaks igati õnnestunud asjakohasele konverentsile oli Saksa delegatsioon Eesti üürnikel ja omanikel külas nädal aega. Käidi muuhulgas Lääne-Virumaal, tutvuti Rakvere ja Tallinna linnavalitsuse tööga samas valdkonnas. Põhjalik ekskursioon tehti Põhja-Tallinnas Kalamajas, kus sakslased ei olla uskunud, et sealnähtud mädanenud uberikke inimestele elamispindadeks pakutakse. "See ei ole ometi võimalik. Täna, rahu ajal, Euroopas!"
Aga just nii ja mitte teisiti me siin elame. Täna, rahu ajal, Eestis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)