Elu ja tervis paremaks!

Üks näide: inimene põeb kroonilist bronhiiti, mis aeg-ajalt ägeneb, ning ta on mõne päeva kodus, kasutades raviks looduslikke vahendeid. Kuid igakord see ei anna tulemusi. Ühtlasi oli tookord vaja järjekorra saabudes ära käia reumatoloogi juures, kuigi tervise seisund poleks lubanud kodunt lahkuda. Aga vanainimesel vedas, sest hea tohter kirjutas retsepti ka bronhiidi raviks. Kuid seda ravimit kohalikus apteegis polnud – leiti, et toda on vaid ühes Hiiumaa apteegis. Seadus aga ei luba ravimi üht väljakirjutatud toimeainet teisega asendada. Et tegemist oli liikumispuudega harjumaalasega, oli ta suurtes raskustes, sest tema arst oli just tööpäeva lõpetanud ja õhtupoolne vastuvõtt polikliinikus algamas alles paari tunni pärast.

Patsient palus: kas on majas siiski mõni arst, kes võiks uue retsepti kirjutada? Lõpuks leitigi meedik, kes tuli telefonile ja teatas, et patsienti nägemata ta antibiootikume välja ei kirjuta.

Kuna abivajaja tervislik seisund ja ka bussiaeg ei lubanud ootele jääda, sõitiski vanainimene koju, teadmata, kas peab need kolm päeva vastu, enne kui oma arsti juurde saab.

Tal siiski vedas – pidas vastu ja sai lõpuks oma antibiootikumid kätte! Aga haiguse ägenemise korral oleks selle vanainimese nägu saanud näha kirstus – hüvasti, elu ja antibiootikumid!

Teame kõik, et seadused on täitmiseks, eriti vanade ja haigete puhul, sest noored ja tugevad leiavad alati lahenduse.

Arstiabi on raskesti kättesaadav. Järjekorrad eriarstide juurde on ülipikad. Ent on olemas ka lahendus, kui vaid rahakott seda välja kannatab. See aga pole vanade ja puuetega inimeste jaoks, sest nende peale vaadatakse meie riigis kui üleliigsetele. Eesti valitsus võtab rahvalt peoga, andes vastu näpuotsaga.

Kitsalt elamine kõigile?

Aga kui juba peab Eestis kitsalt elama, siis võiks ka valitsus kitsamalt läbi ajada. Mitte üksnes lapsed, vanurid ja madalapalgalised; samuti töötud, sest tööd kõigile ei jätku! See raha, mis raisatakse aegunud sõjatehnika ostmiseks, võiks ju minna lastele – toidu ja hariduse peale? Siis nad ei lahkuks meie riigist pärast kooli lõpetamist. Kuidas küll saavad hinnad ja tariifid tõusta pidevalt, kusagil on ju olemas ometi piir!?

Valitsus kahjuks ei taha sellest midagi teada. Kas nad tõesti lasevadki oma majandusliku mõtte ja tahte puudumisega meie riigi põhja?! Võimalik, et seda tehakse isegi meelega, et Kreeka kombel kuulsaks saada? Mis siis tulemas on, seda ei suuda üks tavaline inimene küll lahti mõtestada. Aga mis siin olemas on, seda on küll väga vähe ja jääb aina vähemaks...

Korjame oma allkirjad kokku ja teeme platsi puhtaks, et alustada uuesti, paremini, tulevikule kindlalt vastu minnes!

Kui kaua veel saab Eestis rahva tervisega mängida, nagu poliitikas mängitakse oma nurgataguseid salamänge rahva vastu?

ELGA SÜNDEMA, Paldiski

[fotol puust koer]    Ideaalvaikija – ei haugu ega urise, ei liputa saba ega võta jalgugi alla. Puitne rahu!

Foto Tiit Maksim

Jaga |