Vandaalid riiklikul tasandil

Enn Silgo,      09. veebruar 2005


Kui varem oli kalmistutel vandaalitsemine poisikestest huligaanide pärusmaa, siis valitsus ja peaminister oma röövretkega Lihula kalmistule viisid selle poliitikasse ja riiklikule tasemele. Punasõdurite mälestusmärkide sodimine ja ristide lõhkumine saksa sõdurite kalmistul oli selle loomulik tagajärg, sest kellest veel kui mitte üksmeelsest valitsusest ja peaministrist eeskuju võtta.
Lapsikumat põhjendust, et Lihula mälestusmärk paigaldati ilma loata riigimaale, annab välja mõelda. Ajakirjandusest teame, kui palju on ehitatud õigusliku aluseta, omavoliliselt ja keskkonnanõudeid eiravaid rikkurite suvilaid, saunu ja isegi elamuid. Kas on ühtegi ümber tõstetud, ära viidud või lammutatud?
Lihula skandaalita poleks ka juutidelt mälestusmärgi paigaldamiseks ehitusluba nõutud. Kas punasõdurite mälestussambad on koos maaga kinnistusse kantud?
Soomlased imestavad, et eestlased häbenevad oma ajalugu. Isegi meie ajalehtedes avaldatud kirjutistes ei häbeneta tunnistada, kui palju soomlasi astus vabatahtlikult Saksa SS-vägedesse, nende auks ja langenute mälestuseks on paigaldatud sambaid. Miks nemad ei karda sõprade ja liitlaste hukkamõistu, vaid tegutsevad kui vaba rahvas vabal maal? Ka meie valitsejatel oleks aeg lõpetada see pugemine ja lömitamine.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)