[SUURED SAHINAD] Viies võim: Inno ja Irja diktatuur

30. jaanuar 2008


Iga kooliskäinud inimene oskab üles lugeda neli võimu, mis üht korralikku riiki koos hoiavad: seadusandlik võim, täitevvõim, kohtuvõim, meedia. Eesti on seni olnud korralikust riigist erilisem, sest vahel saab meil kõikide võimude funktsioonidega hakkama üksainus võim – meedia. Kuid see pole seganud meid saamast Euroliidu pailapsriigiks, mida ei suutnud kõigutada isegi mitte maast lahti kistud leinav sõdur.

Kuid täiesti ootamatult on Eesti kui pailapse pepule ilmunud üks väike, kuid väga vastik ja kihelev vistrik. Vistrik on väike, aga tubli! Juba on kõlanud arvamused, et ta ähvardab neljandat (et mitte öelda ainsat) võimu – ajakirjandust – ohtliku haigusega. Selle vistriku nimi on Inno ja Irja blogi innoirja.blogspot.com ja haiguse nimi on meedia immuunsuspuudulikkus.

Nimetet blogi külastatavust eelmisel nädalal tahaks täiega teada. Sest Inno ja Irja (ehk abielupaar Tähismaade) veebipäevikus ilmus järjekindlalt ja ajakirjanduslikult meisterlikult kirja pandud järjejutt Eesti juhtivate poliitikute ja ka ajakirjanike armukestest koos nimede ja piltidega.

Kesknädal pidas pikalt aru, kas tegu on blogi autorite klatshijutu, kibestumise või koguni psühhopaatiaga. Kuid kui Delfi tugevamaid toimetajaid Vilja Kiisler ei pidanud paljuks analüüsida I&I blogi fenomenaalset potentsiaali (Inno Tähismaa kui Äripäeva endise tippajakirjaniku ja tema abikaasa Irja kui professionaalse juristi liitu; vt D 24.01) ning kui „kollektiivse aju" sajad kommentaatorid avastasid endalegi üllatuseks, et ka tipp-poliitikud ja -ajakirjanikud, kelle käes on meedia ja kes tunnevad end riigis avalikkuse eest kaitstult, on samuti haavatavad nagu me kõik, teisedki lihtsurelikud, siis – siis plahvatas pomm või esialgu vähemalt granaat, millest ka Kesknädal ei saa vaikida.

Kõik arvutiinimesed saavad vabalt, s.o tsensuurita ja toimetamiseta lugeda, kuidas Euroopa Liidu pailapsriigi võimukoalitsiooni juhtpartei poliitikud (Rein Lang, Jürgen Ligi, Andrus Ansip jt) peavad maksumaksja raha eest palgal nn tibi-nõunikke, kelle olemasolu õigustab vaid intiimne suhe oma meestööandjaga. Kusjuures need seni enda ümber laitmatu renomee kujundanud "pingviinid" tunnevad end vabalt, kuna mitte ükski meediaväljaanne riigis ei julge sellest kirjutada ega rääkida.

Kesknädal selle vaikimismüüriga seotud ei ole. Kellelgi kusagil peaks hakkama ikka väga piinlik. Ütleme ausalt, viimasel nädalal pole poliitika lähiringkonnis suurt muust räägitudki kui: "Kas oled juba lugenud? Kellega käib Laine Jänes? Kellega magab Rein Lang?" Umbes nii.

Ja isegi kui nõustume, et see pole patt, ja et parimateski peredes juhtub mõndagi, siis tõuseb puust ja punaselt üles hoopis teine küsimus: miks rahvale surutakse kõigist meediatorudest suhu ja silma igat sorti Farmi Gabriele, Anu Saagimeid, Liis Lasse ja Vändra Aveleid, kui ometi võiksid kollase ajakirjanduse esikangelasteks olla valitsuse ministrid?

Kujutame ette, kui nigelalt mehed (ja naised) valitsuses end praegu tunnevad: Luik on oma mees, Kadastik veel omam, aga mida teha Inno & Irja blogiga, mida saab lugeda tervel maakeral ja mis kujutab endast diktatuuri, sest seda ei saa ära keelata?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (18)