Presidendivalimiste võitjad ja kaotajad

TÕNIS SAARTS,      18. oktoober 2006


Kui Eesti presidendivalimisi jälgiks keegi, kes tuleb näiteks Prantsusmaalt või Kreekast ja tal poleks eriti aimu Eesti poliitilisest korraldusest, siis ilmselt jääks talle mulje, et Eesti on kas presidentaalne või poolpresidentaalne riik, kus president on koguni täitevvõimu pea või siis vähemalt valitsusjuhi kõrval üks põhilisi otsustajaid nii sise- kui ka välispoliitikas.

Õhkkond oli kunstlikult nii üles köetud, et tundus, et ühe või teise poole võit või kaotus tõstab ta valijate silmis igavesest ajast igavesti pjedestaali kõrgeimale astmele või paiskab jäädavalt põrmu. Kui vaadata presidendivalimiste mõju erakondade reitingutele, siis pole asi sugugi nii dramaatiline. Tõsi, kaotajad on veidi kaotanud, kuid ka võitjate lootused pole täitunud.

Presidendiparteiks on pigem Reformierakond

Kui võtta ette viimane Emori küsitlus, siis toetus Reformierakonnale on mõnevõrra tõusnud, Keskerakonnal langenud, Isamaaliidu ja Res Publica Liidul samuti pigem langenud. SDE pole Ilvese valimisest presidendiks ei toetajaid juurde võitnud ega märkimisväärselt kaotanud ning Rahvaliidu reiting püsib ka suhteliselt stabiilsena. Mida sellest järeldada?
Kui 2001. aasta valimistel kehtis loogika, et võitjad saavad juurde ja kaotajad kaotavad üksüheselt, siis 2006. a. valimiste puhul mitte. 2001. a. valimistel tõusis Rahvaliidu reiting pärast Rüütli valimist hoobilt poole võrra, 7–8 protsendilt 15 protsendile. Millegipärast ei näe me sama SDE puhul. Ka oravapartei toetuse kasv on ülimalt tagasihoidlik. Miks?

Ilmselt asi on üllatusmomendis. Sel korral oli raske ennustada, kes võidab: Ilvese võit ei tulnud suure üllatusena tegelikult kellelegi – selleks olid valmis nii tema toetajad kui ka vastased. Kuid Rüütli valimine 2001. aastal oli toona aga paljudele rohkem kui tõsine ootamatus. Paistis, et partei, kes Kolmikliidu suhteliselt ülbeks muutunud seltskonna üle mängis, peab olema ikka väga tõsine tegija.

Tõsine üllatus on ikkagi see, et SDE pole Ilvese presidendiks valimisest suurt midagi võitnud. Ainuke kasulõikaja võitjate leerist on olnud Reformierakond. Kuidas seda seletada?

Ilmselt sellega, et Ilvest ei seostata niivõrd tugevalt sotsidega; teda vaadatakse üldiselt kui parempoolse, anti-savisaarliku, anti-rüütelliku poliitilise leeri käilakuju. SDE püüdis küll vahepeal näidata, et Ilves on ikka ennekõike nende mees, kuid sai valusalt vastu näppe. Avalikkuse selge hukkamõist SDE püüule end reklaamida presidendiparteina avaldas siin ilmselt samuti mõju.

Kuid ikkagi, miks Ilvese valimisest tundub võitvat just oravapartei, kelle ridadest Ilves üldsegi ei pärine? Aga vaadake, kes presidendivalimiste puhul Ilvest kõige jõulisemalt kaitses, kes kõige aktiivsemalt rääkis sellest, et Ilvesel on hääled valimiskogus koos, kelle esindajad üldse kõige enam uudistesaadetes paremerakondade leerist figureerisid? Pigem reformerid püüdsid end näidata presidendi teinud parteina, mitte niivõrd sotsid.

Kaotuse kibedus

Nüüd kaotajate juurde. Miks põhilise tagasilöögi osaliseks on saanud pigem Keskerakond, mitte aga Rahvaliit? Nähtavasti oli siin ennekõike mängus see, et just viimasel kuul enne valimisi astus Keskerakond Rüütli taha jõulisemalt kui Rahvaliit. Paistis, et Savisaarele oli Rüütli valimine rohkem elu ja surma küsimus kui Reiljanile.
Samuti ei saa arvestamata jätta Keskerakonna ülimalt kibestunud reaktsioone pärast valimisi. Kui Rahvaliit tunnistas oma kaotust, siis Keskerakond hakkas pigem andma välja signaale, et valimised polnud legitiimsed ja Ilves sai presidendiks valskusega. Pean sellist käitumist üsna vastutustundetuks ja ebariigimehelikuks, kui riigi ühe suurema erakonna juht hakkab oma valijatele rääkima, et valitud president on tegelikult ebalegitiimne ja teda polegi vaja usaldada või tõsiselt võtta. Usun, et seesugune kibestunud ülereageerimine ei mõjunud Keskerakonna reitingule eriti positiivselt.

Riigikogu valimiste põhikonflikt

Mis saab edasi? Arvan, et presidendivalimised pole sugugi nii pika vinnaga, kui suur osa poliitikutest seda usub. Vahe Riigikogu valimistega on viis kuud. Viis kuud on Eesti poliitikas tegelikult väga pikk aeg. Riigikogu valimised toovad sisse hoopis teised teemad ja skandaalid.
Me ei tea, milliseks kujuneb nende valimiste põhikonflikt: kas selleks saab mõni sisuline ja ideoloogiline teema, näiteks maksupoliitika, või pigem hakkab valimiseelne kommunikatsioon pöörlema mingite sümboolset tähendust omavate asjade ümber. Viimast sooviks muidugi Isamaa ja Res Publica Liit. Ilmselt on nende põhieesmärgiks tuua valimiste keskmesse kõik need teemad, mida nad kunagi on kasutanud: anti-savisaarlus, russofoobsus, "kommarid ahju"-loosungid ja eetika. Ilmselt tuleb sellest kokku ülimalt ühiskonda lõhestav segu, mis ei paku iseenesest midagi konstruktiivset. Pigem oleks Eesti ühiskonnale parem, kui nende valimiste puhul arutataks enam sisuliste probleemide üle ja vaadataks tulevikku, selle asemel, et taas rõhuda minevikule ja isikutele.
Erakondade edu valimistel sõltub paljuski sellest, millised teemad põhifookusesse tõusevad. Kui valimiste põhikonfliktiks kujuneb ideoloogiline (maksuküsimused), siis on paremad positsioonid ennekõike Reformierakonnal, Keskerakonnal ja SDE-l. Kui aga läheb nii nagu varasematel valimistel, et tegeldakse pigem sümbolilist väärtust omavate teemadega (Savisaare isik, venelased ja minevik), siis mängitakse trumbid kätte just Isamaa ja Res Publica Liidule. Nii või teisiti võib praegust seisu vaadates siiski öelda, et valimiste tõenäoliseks võitjaks on kas Keskerakond või Reformierakond, kuid alahinnata ei tasuks ka SDE ja uue ühendpartei potentsiaali.

Praegu, vahetult pärast presidendivalimisi, aga on raske mingeid täpsemaid ennustusi teha. Poliitikud hindasid presidendivalimiste mõju üle. Tänu sellele nägime ka igasuguse hea tava piire ületavat ja lausa skisofreeniliseks muutunud presidendikampaaniat. Jah, teatud mõju presidendivalimistel muidugi hakkab olema, kuid pigem on tegu väga nõrkade eeltõugetega. Päris maavärin on alles tulemas.

Esiletõste:
Poliitikud hindasid presidendivalimiste mõju üle. Jah, teatud mõju presidendivalimistel muidugi hakkab olema, kuid pigem on tegu väga nõrkade eeltõugetega. Päris maavärin on alles tulemas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (21)