Võrdõiguslikkuse eestkõnelejad sõdivad loodusseadustega

HARRY RAUDVERE,      10. detsember 2003


Ükskõik kui õilis ei tunduks "positiivne diskrimineerimine" naiste kasuks, on see ikkagi taganemine põhimõttest, et iga inimese üle tuleb otsustada mitte tema soolise (sotsiaalse, rahvusliku vm) kuuluvuse, vaid selle alusel, milline ta ise on. Kellelegi kellegi teisega "võrdsete" õiguste kunstlik võimaldamine võib osutuda diskrimineerivaks ülejäänud grupile või osale sellest ja põhjustada hoopis vastuolude süvenemist.

Sooline võrdõiguslikkus meie oludes on taandatud naiste ja meeste võrdõiguslikkusele, mis kinnitab, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma traditsioonilistest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta.
Sellise "võrdõiguslikkuse" eest võitlevad töötajad, ametiühingud, organisatsioonid, kelle sihiks on võita endale õigus millelegi, mida mõnel võib-olla mõnikord ka vaja võib minna. Tavaliselt toetuvad sellised liikumised liidrile, kes on suutnud enese ümber koguda aktiivi ja teatava liikmeskonna, võitlemaks väidetava diskrimineerimise vastu.

Millal saad teada, et oled mees või naine?

Ent vaadelgem teemat ajateljel. Kui vanalt saadakse teada, et ollakse "teisest soost"? Millal hakatakse tegelema oma diskrimineerimisprobleemidega? Inimese kokkupuuted soolise diskrimineerimisega kujutavad endast kõverat, mille üldkuju on sarnane inimese seksuaalse aktiivsuse ja selle teadvustumisega. Nooremas eas sellest veel ei teata, vanemas eas ollakse selle suhtes ükskõikne. Kriitiline vanus langeb seega kokku suguliselt kõige aktiivsema eluperioodiga.
Kõik katsed ühiskonda sooliselt võrdsustada on lõppenud vastupidise tulemusega: soost sõltuvate ja soole vastavate hüvede veelgi ebavõrdsema psühholoogilise tajumisega ühiskonnas ja sugudevaheliste pingete suurenemisega.
Kui soolise diskrimineerimise probleeme ei õnnestu maha vaikida, siis üritab seadusandja lahendada neid administratiivsete, et mitte ütelda politseilike meetoditega. Vallaslapsed lastekodudesse, kodutud hooldusasutustesse, kohtulikult karistatud valve alla, alamklass reservaatlikesse linnajagudesse ja sotsiaalhooldus tsentraliseerub. Repressioonid ootavad 1. jaanuaril 2004. aastal oletatavasti jõustuva seaduse järgi ka väidetavat diskrimineerijat.

Kodanike privaatsus häiritud

See aga toob kaasa üha uusi administratiivseid probleeme, mis järjest enam häirivad kodanike privaatsust. Kunstlikult toodetakse naiste alaväärsust ja selle demonstratiivset leevendamist seadusandja poolt. Nii on "Soolise võrdõiguslikkuse raamstrateegias" öeldud: "... Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tuleb tõhusalt kohaldada kõikides poliitikavaldkondades, mis mõjutavad naiste igapäevaelu ..."
Usun, et selline süvalaiendamine mõjutab oluliselt kõigi ühiskonnaliikmete argielu, kes tegutsevad juba "kõikides poliitikavaldkondades, mis mõjutavad naiste igapäevaelu". Tsiteerin vanasõna: lase sant sauna, aita lavale kah. Kui ikka vanaema kaljumägedes ronida ei jõua, pole mõtet teda sinna vedada.
17. oktoobril 2002. aastal jõustus Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum Eesti osalemise kohta ühenduse programmis, mis puudutab ühenduse soolise võrdõiguslikkuse raamstrateegiat (2001-2005). Selle programmi eesmärgid on edendada ja levitada soolise võrdõiguslikkuse aluseks olevaid väärtusi ja tavasid ning parandada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste, sh soolise diskrimineerimise ja naiste mitmekordse diskrimineerimise mõistmist.

Programmide ja memorandumitega naisi päästma

Näeme, et diskrimineerimisele paneb aluse tegelikult seadus, mis "avastab" oma arengus järjest enam valdkondi, mida reguleerida. Me hakkame usinasti endale lahti mõtestama "soolise võrdõiguslikkuse aluseks olevaid väärtusi ja tavasid", mida meie ühiskonnas millegipärast seni ei mõisteta. Veelgi enam, nimetatud vastastikuse mõistmise memorandum programmis (!) osalemise kohta annab meile teada asjust, millest meil aimugi ei olnud - et programmiga ühinemine aitab saavutada mitmeid siseriiklikult olulisi sotsiaalpoliitilisi eesmärke. Näiteks suureneb ühiskonnas teadmine soolise võrdõiguslikkuse aluseks olevatest väärtustest, misjärel muutub ka praktika. Paraneb arusaamine otsese ja kaudse soolise diskrimineerimisega kaasnevatest probleemidest, sh naiste mitmekordsest diskrimineerimisest. Soolise võrdõiguslikkuse edendajatele jagatakse teavet, mis võimaldab neil oma ülesannetega tõhusamalt tegelda, ühinetakse rahvusvaheliste võrgustikega, mis võimaldab efektiivselt vahetada informatsiooni parimate kogemuste kohta.
Mina omalt poolt väidan, et tavaliselt piisab inimesele sellest, kui ta saab olla oma perekonna liige ja elada paigas, kus elanikud üksteist tunnevad, kus igal kogukonna liikmel on kindel vastutus ja kohustus teiste liikmete ees ja kus ei võidelda kogukonnasiseselt kellelegi õiguste lisamise või vähendamise eest sinna kogukonda mittekuuluvate ühenduste soovil. Mida enam üritatakse seadustega reguleerida sugudevahelist suhtlemist, seda enam toodetakse sugudevahelist diskrimineerimist.

Ministeeriumi büroo ülem kui erialaspetsialist

Ülesande täitmist juhib täna ministeeriumi võrdõiguslikkuse büroo. Büroo töötab välja poliitika, strateegiad ja meetmed soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, võrdse kohtlemise tagamiseks ja võrdõiguslikkuse edendamiseks. Büroo koordineerib soolise ebavõrdsuse vähendamist ja selleks vajalike meetmete rakendamist, hindab seaduste vastavust rahvusvaheliste nõuete ja lepetega, analüüsib naiste ja meeste staatust ja olukorda ning nõustab erialaspetsialiste, olles seega erialaspetsialisti suhtes ülimuslik(!).
Vaadeldes soolist võrdõiguslikkust läbi kooli prisma, võib komistada paradoksile, et kuna noored üksikemad saavad tihtipeale vähem palka, neil on laste tarvis vähem aega, neil puuduvad majanduslikud reservid ja nende laste tõrjutusrisk on koolis suurem, siis oleks justkui tegemist soolise diskrimineerimisega.

Toodame üksikvanematele juurde ebaõiglust

Ent seaduseelnõu ütleb selgelt: seadust ei kohaldata peresuhetele ja eraelule. Laps aga teatavasti on peresuhete ja eraelu tulemus, mitte madalama palga saamise põhjus. Asudes üksikemade kaitsele, me tahtmatult soosime nende poolt toodetavat ebaõiglust oma õiguste nõudmisel kellegi teise - näiteks väheste üksikisade või üksikvanavanemate - arvelt. Viga on mujal!
Minu arvates peab riik tagama tervislikud ja majanduslikud eeldused, et suureneks soov saada lapsi ning et nende kasvatamisega toimetulek ei halvendaks harjumuspärast elukvaliteeti ega jätaks muljet (üksikvanemate) soolisest diskrimineerimisest.
Selleks tuleb suunata rohkem energiat eelkooliealiste laste elujärje kindlustamiseks; luua tingimused sünnitamiseks ja vastsündinute hooldamiseks vanemate ja vajadusel riigi poolt; osaliseltki kompenseerida peredele iga lapse lisandumisega kaasnev elatustaseme langus, tõstes oluliselt ning laste arvu järgi progresseeruvalt riiklikku kindlustussummat, mis peab selle tagama; ja lõpuks suurendades mitmeid muid lastega peredele ette nähtud soodustusi koolitoidust huvialaringideni. Kindlasti tuleks lähtuda lapsega kodus olevale vanemale vanemapalga maksmisel solidaarsusprintsiibist. Riskiperede lastele tuleks luua väikelaste pansionaadid, kus vanemad saavad neid külastada päevasel ajal tingimusel, et on kained ja puhtad.
Riiklikku lastehoolduspersonali tuleks koolitada ja nende tööd enam väärtustada. Miks mitte luua ka üleriigiline lasteaiavõrk ja korrastada paljukirutud haridussüsteem.

Juristid otsivad kunstlikult tööd

Loomulikult tuleb reguleerida ka paljude erialaspetsialistide töökoormust ja nende üldarvu, et kunstlikult endale tööd otsivad juristid ei põhjustaks totraid episoode elus, tootes "diskrimineerimist leevendavaid" seadusi ja määrusi. Uudisteagentuur Ananova edastas 23. septembril, et Saksamaa evangelistide kirik tõlgib piibli uuesti, eemaldamaks sellest naisi solvavad kohad. Piibli tõlke ümbertöötamisega on hõivatud üle 50 inimese. Nad kirjutavad ümber lõigud, mida peetakse naisi diskrimineerivaks, kasutades erapooletut ja õiglast keelt. Meessoost jüngri kõrvale tuleb ka naissoost jünger ning sellised väljendid nagu "isand" ja "meie isa" kaovad. Güterslohe kirjastus annab 2004. aastal välja 10 000 uue sõnastusega piiblit.
Minu lõppväide kõlab - kui riik teeb kõik põlisrahva säilimiseks ajalooliselt määratletud territooriumil, kui on tagatud riiklik regulatsioon avalik-õiguslikes valdkondades ning kinnitatud ühise eesmärgi nimel tegutsemise reeglid, tuleb lastele õpetada lisaks vaid viisakust. Ka parimad juristid ei suuda kirjutada uusi loodusseadusi.

Mida enam üritatakse seadustega reguleerida sugudevahelist suhtlemist, seda enam toodetakse sugudevahelist diskrimineerimist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)