Lepassalu: Eesti meedia sõltub eriteenistustest

 „Eriteenistused on meediat alati ära kasutanud. Eesti eripäraks on see, et meedial ei ole õigust tagasi lükata eriteenistustelt tulevat infot,“ ütles Lepassalu. Kui ajakirjanik seda siiski teeb, osutuvad tihti võimalikuks ähvardused, sanktsioonid ja isegi koondamine.

„Eestis pole ajakirjanikul võimalik teha karjääri ilma eriteenistuste heakskiiduta,“ tunnistas Lepassalu, kelle hinnangul on meediajuhid tihti lihtsalt etturite rollis.

 Pealinna ajakirjaniku sõnul iseloomustab meie meediat tugev institutsionaalsus. Näiteks välisuudistel on peavoolumeedias range ja kindel suund. Lepassalu tõi selle näiteks Ukraina sündmuste kajastamise.

 Riigiaparaat ja meedia teineteist ei puutu, mistõttu jääb tihti mulje, et riigiaparaadis töötavad üliinimesed. Lepassalu kahetses, et meediakriitika on meediast kadunud. Riik ja meedia otsustavad tema sõnul, keda tuleb kritiseerida ja keda mitte. Kuna meedial on soov olla ikka võitjate poolel, antakse asjaoludesse süüvimata alati õigus riigiaparaadile.

 2007. aasta Pronksiöö sündmused olid Lepassalu sõnul meie meedia jaoks märgilise tähendusega. Siis hakati ajakirjanikke lahterdama omadeks ja võõrasteks. Kusjuures seda ei tehtud mitte rahvuse järgi, nagu võinuks arvata, vaid hoopis selle põhjal, kes kiitis või laitis valitsuse tegutsemist Pronksiöö ajal.

 Pideva kriitikaga Vladimir Putini ja Venemaa vastu soovib riigimeedia saada riigieelarvelistest vahenditest endale rohkem raha, märkis Lepassalu, sest riigimeediale on tähtis, et praegused poliitilised jõud jääksid võimule ka pärast Riigikogu valimisi. Kui seda ei juhtu, jääb meedial suur raha saamata. Seega on eelolevate valimistega seoses palju kaalul.

 Lepassalu ennustas, et Eestis päädib riigimeedia praegune tegevus lõpuks õhust tühjaks visisemisega – riigimeedia on ise loonud tingimused, et siia tuleks „Sputniku“ telekanal. Aastate jooksul on söödud teisi, n-ö „ mitte-poliitkorrektselt“ mõtlevaid ajakirjanikke välja, ja lõpuks maksab see riigimeediale valusalt kätte, leiab tuntud uuriv ajakirjanik.

 „Saatuse irooniana võivad vabadusvõitlejad Tiit Madisson ja Mart Niklus sõna võtma hakata loodavas „Sputnikus“, sest riigimeedia neile sõna enam ei anna,“ resümeeris Pealinna ajakirjanik.

Jaga |