Jüri Ratas - jalgrattasõidust Riigikogu juhatamiseni

Kõigepealt läks lahti kõige nooremate „tillusõit" 450-meetrisel trassil, mis entusiastlikult ka läbi sõideti. Tõsi küll, noorimad tegid seda ema või isa abiga. Vanematel lastel tuli läbida üks kilomeeter. Iga võistluse läbinud laps sai diplomi, osavõtumedali, kingituskoti ja jäätise.

Täiskasvanud ratturid asusid võistlustulle 10-kilomeetrisel küllalt keerulisel ning kohati ohtlikulgi tervise- ja matkarajal. Kõik startinud lõpetasid siiski õnnelikult.Meestest võitis esikoha Juri Molev, naistest Liisi Rist. Kolme paremat autasustas Jüri Ratas karikatega. Ka igale täiskasvanule pandi kaela osavõtumedal ja anti kaasa kingipakk.

Kõigi osavõtjate vahel loositi välja kaks jalgratast, kaks korvpalli,  perearvestuses kaks laevareisi Helsingisse ja üks laevareis Stockholmi ning Sony DVD-mängija.

Jüri Ratas tänas võistluse sponsoreid, kes andsid oma panuse auhindadeks ja toetasid sportliku päeva läbiviimist. Võistlust toetasid:

Tallink, Valio, Eesti Post, Jeti Jäähall ja Harju tänava Uisuplats, Felix, Lemminkäinen, Sony Center, Balbiino, Coca Cola Hellenic, Sportland, Jukukeskus.

Abiks olid veel Pirita Velodroom, KH Energia-Konsult, Põhja- Eesti Päästekeskus, Politsei ja Piirivalve Põhja  Prefektuur, Tallinna Kiirabi, Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Noorsoo- ja Spordiamet jt.

                                                                                ***

Rattasõidust kirjutades hakkasid mind kummitama küsimused: Mis mees on õieti Jüri Ratas? Millest ammutab ta nii palju energiat, et Riigikogu juhatuse liikme töö kõrvalt jõuab tegelda nii paljude asjadega? Kust on pärit kestev õpihimu, spordi- ja looduselembus, tahtejõud ja sihikindlus kõik alustatu edukalt lõpuni viia?

Spordihuvi lapsepõlvest alates

Uurides veidi neid asju, jõudsin Nõmmel Kerese tänavas oleva vanematekodu ja sealse männimetsamiljööni, kus noorel poisil olid kõik võimalused koos omaealistega jõudu katsuda, mänge välja mõtelda ja ka loodust jälgima õppida. Ei saa siinjuures alahinnata tema omaaegsest võimlejast ema (nüüdne geograafiateaduste kandidaat) Urve ning Häädemeeste metsade ja soode rüpes sirgunud metsaasjatundjast  (nüüd professor ja Riigikogu liige) isa Reinu  tervete eluviiside ning -hoiakute eeskuju ja toetust poja püüdlustele.

Suur spordivaimustus läks Jüril lahti 5-aastaselt, kui Hirvepargis korraldati lastele jalgratta- ja tõukerattavõistlusi. Siin sai 5-aastane Jüri Ratas esimest korda oma vanuseklassis Tallinna meistri diplomi tõukerattasõidus. Nähtavasti see innustaski edasist sporditegemist.

Siis viis isa poja „Lepatriinu" lasteaias tegutsenud judokooli, kus treeneriks oli suurte võistlus- ja treenerikogemustega  Andres Lutsar. Nüüdseks juba Toonela teel oleva treeneri harjutusmeetodite hulka kuulusid muu hulgas ka puhkepausidel mängitud suupillilood, mida lapsed võlutult kuulasid. Judotreeningutel käis Jüri 7 aastat.

12-aastase Jüri spordieelistused mõnevõrra muutusid. Maadlusmatt asendus jalgrattasõidu ja korvpallimänguga. Nendele harrastustele on ta truuks jäänud tänaseni.

Riigikogu üksmeelse korvpallimeeskonna kapten Jüri

Kui Riigikogu eelmiste koosseisude korvpallimeeskonnad Balti riikide parlamentide korvpalliturniiridel  kaotasid, siis Jüri meeskonnakapteniks oleku ajal on meie riigikogulased võitnud turniiri juba neli korda järjest. Huvitav, et Riigikogu praegune korvpallimeeskond koosneb nii koalitsiooni kui ka opositsiooni kuuluvatest mängijatest. Vaatamata poliitilistele erimeelsustele istungisaalis ollakse korvpalliväljakul täiesti üksmeelne ja sõbralik kollektiiv. Küllap oma osa mängib siin ka kapteni autoriteet ja liidriroll. Neid liidriomadusi märkas Edgar Savisaar, kel jätkus läbinägelikkust ja julgust edutada Jüri 27-aastasena nõunikuametist esmalt Tallinna abilinnapeaks ja seejärel ka linnapeaks - läbi aegade noorimaks Tallinna linnapeaks.

Eesti roheline linnapea

Kust pärineb Jüri huvi looduse vastu ja selle kaitsmise vajalikkuse tunnetamine? Jällegi tuleb siirduda lapsepõlveaastatesse, mil koos geograafist  emaga viibiti suviti loodusuuringute välitöödel Eesti saartel ja inimtühjadel laidudel. Ehk sugenesid poisil siin inimtegevusest puutumatu looduse kordumatu ilu ning omapära märkamine ja selle kaitse vajaduse alged.

Tallinna linnapeana asus Jüri tegusalt juhtima linna elukeskkonna parandamist. Olgu siin ära nimetatud Harju tänava võsastunud varemete asemele meeldiva haljasala/uisuvälja  rajamist, millele oli opositsioonijõudude äge vastuseis, Tartu maantee rekonstrueerimist, jalgrattateede rajamist, paljude purskkaevude taaskäivitamist jpm.

Kui Jüri 2005/2006. aastavahetusel rääkis isale oma ideest taotelda Euroopa Rohelise Pealinna tiitli sisseseadmist, jäi Rein Ratas  kahtlevale ja skeptilisele positsioonile: kas niisuguse ettepaneku viimine Euroopa tasandile ei kujune ülejõukäivaks, jäädes hüüdjaks hääleks kõrbes?

Siin jäi isa pojale ikkagi alla, sest Jüri viis oma algatuse Euroopas finišisse. Teist analoogilist Eestist lähtunud ja üleeuroopalist rakendust leidnud initsiatiivi sellele kõrvale seada ei ole.

Tänaseks käib Euroopa Rohelise Pealinna tiitli konkursil juba teine voor, milles osaleb kümneid Euroopa linnu. Tervislikuma ja inimsõbralikuma linna tiitli püüdlemine üha laieneb ja on jõudnud ka üle ookeani, Ameerikasse.

Ratas külaliseks  203 omavalitsuses

Jüri Ratase põhitööst Riigikogu aseesimehena, istungite juhatamisest, seadusandlikust initsiatiivist ja sõnavõttudest siinkohal ei kirjutakski, sest see info on internetis kättesaadav.

Istungivabadel nädalatel ja -päevadel, s.o reedeti käib ta tavaliselt väljasõitudel Eesti eri paikadesse, et kohtuda kohalike elanikega, süüvida nende muredesse ja ootustesse. Nii on Jüri oma Riigikogu-aja jooksul külastanud 203 omavalitsusüksust üle Eesti.

Külastus algab vallavalitsusest, kus arutatakse omavalitsuse tulubaasi, finantsvõimekust, haldussuutlikkust ja tulevikusuundumusi, samuti kohalike tegijate ettepanekuid seadusandjale maaelu korraldamiseks ja elujõu tagamiseks. Sellele järgneb koolide, lasteaedade, ettevõtete, hooldekodude, noortekeskuste, päevakeskuste jmt külastamine, jutuajamine sealsete töötajatega.

Nii on väljaspool Tallinna külastatud 89 kooli, kus enamikus on Jüri Ratas andnud ka kodanikuõpetuse tunde; samuti 32 lasteaeda, 89 ettevõtet, 128 muud organisatsiooni.

Seda ei ole vähe.

Vastates ajakirjanike küsimusele Riigikogu valimistel osalemise kohta, võttis Jüri Ratas oma töö kokku nii: „Olen otsustanud tõepoolest kandideerida 2011. aastal Riigikogu uue koosseisu valimistel. Seda sellepärast, et olen praeguse koosseisu ajal Riigikogu aseesimehena saanud piisavad kogemused. Teiseks, olen saanud küllaldaselt informatsiooni eluolust paljudes omavalitsustes ning olen piisavalt kursis rahva muredega, ootuste ja lootustega. Oman kaht akadeemilist kõrgharidust (Tallinna Tehnikaülikoolist majandusteadus ja Tartu Ülikooli Õigusinstituudist õigusteadus) ning jätkan õpinguid doktorantuuris, mis annab mulle teadmised, aluse ja kindluse seadusloomes kaasa rääkida nii majanduse kui ka õiguse küsimustes.

Peamine kandideerimise motiiv on siiski minu kindel veendumus ja tahe kaasa aidata parema Eesti ühiskonna kujunemisele ja rahva elujärje parandamisele."

MADIS KAASIK, kolleeg

Jaga |