Kapo sisenes Juhan Partsi haldusalasse poliitilistel põhjustel?

Kõigest kolm päeva enne kapo aktsioone kirjutas Eesti Päevaleht, et oravapartei on pannud silma peale Juhan Partsi poolt tüüritavale ministeeriumile - selge mõttega haarata väga mõjukaks muutunud portfell pärast valimisi enda kätte.

Ajalehe väitel on Partsi taktikepi all majandusministeeriumist kujunenud võimas poliitika kujundamise keskus, millel on ka tegelikku mõju Eesti majanduse arengule. Ministeeriumi tegevusvaldkonda on koondunud aina enam tähelepanu pälviv konkurentsipoliitika, tarbijakaitse, tehnoloogia ja IT arendamine.

„Reformierakonna avaldatud energeetikaprogrammi eelnõu ei jäta suurtes ambitsioonides kahtlustki. Nii näiteks lubatakse seal muuseas rajada Eestisse juba 2022. aastaks oma tuumajaam. Samuti korratakse paberil Ansipi suvel välja käidud ideed eraldada põhilised gaasitorud Eesti Gaasist, mille suuromanik on Venemaa gaasigigant Gazprom. Kõike seda pole võimalik isegi hea tahtmise korral saavutada, kui ei kontrollita aparaati, mis energiapoliitika eest vastutab. Kõnealusel juhul loomulikult majandusministeeriumi," kirjutas Eesti Päevaleht.

Lehe sõnul on keeruline vastata küsimusele, kuidas saaks Reformierakond ilma asutust kontrollimata teoks teha programmikavas soovitava majandusministeeriumi haldusala huvide konflikti lahendamise. Nimelt näevad oravad probleemi selles, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla kuuluvad ühtaegu nii Konkurentsiamet kui ka Eesti Energia - teisisõnu: järelevalvaja ja järelevalvatav.

Kesknädala hinnangul võis Reformierakond tegelikult soovida justiitsminister Rein Langi poolt kontrollitava kaitsepolitsei saatmisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse diskrediteerida sõnakat Juhan Partsi, et võtta pärast Riigikogu valimisi ohjad selles ministeeriumis enda kätte.

Kn

Jaga |