Kalle Muuli müütide allikuil

Selline kohtumine tõepoolest toimus. Mäletan, et kohe pärast üht teist kohtumist - Trivimi Vellistega ja enne kohtumist Vello Pohlaga. Niisiis kohtumisi, kus erinevaid inimesi koostööle kutsusin, oli mitu.

Hagi Šeini valimine ETV juhiks oli õige samm

Allik arvas koostööettepanekust, et eeltingimuseks saab olla minu loobumine koostööst Marju Lauristiniga, kuna nemad kokku ei sobivat. Pidin seepeale vaid õlgu kehitama, sest Lauristin oli jäänud mulle pikaks ajaks lähedaseks inimeseks ja mul ei olnud mingit soovi temast lahti öelda. Nii meie koostöö Allikuga lõppeski veel enne, kui oli alguse saanud.

15 aastat hiljem tuletasin seda lugu Allikule meelde. Ilmselt olid tema suhted Lauristiniga vahepeal muutunud, sest nüüd ta väitis, et ei mäleta niisugust nõudmist. Midagi ei ole teha, kui ta ei mäleta; mulle jäi see aga selgelt meelde.

Muuli versiooni järgi olevat ma tookord Metsakalmistul Alliku peale vihastanud. Ei tea küll, miks ma pidin vihastama? Oli siis midagi kokku lepitud? Kas keegi kedagi pettis? Me ju õieti ei tundnudki Allikuga teineteist. Kaks peaaegu võhivõõrast meest lihtsalt kompisid teineteist. Sellest välja imeda mingi põhjus eluaegseks vihaks on ikka kuritahtlik väljamõeldis. Muuli on lihtsalt vilets ajakirjanik, kes ei mõista poliitikas midagi muud kui intriigi.

Siinkohal pean meelde tuletama veel üht asjaolu, mis tõenäoliselt määras ühe teise suhte pikaks ajaks. 1992. aasta sügisel valiti Riigikogus juhti Eesti Televisioonile. Peaminister Mart Laar soovis sellele kohale sokutada Kalle Muulit, aga see ei läinud tal korda. Valisime televisiooni etteotsa Hagi Šeini. Muuli ei ole mulle seda eluaeg andestanud ja sellepärast ongi tema lood minu kohta nii mürgised ning vihkamist täis.

Ka tänasel päeval arvan, et tegin õigesti, kui Muuli kandidatuurile käe ette panin. Ma ei usu ka praegu, et Muuli riigitelevisiooni eesotsas oleks midagi paremat saavutanud kui tema juhtimise alla erastatud Rahva Hääles, millest kujunes taasiseseisvunud Eesti majandusliku, poliitilise ja ajakirjandusliku korruptsiooni silmapaistev postament.

Muuli mängis nohisedes vaid arvutimänge...

Eesti Ekspress kirjeldas Muuli kandidatuuri kukkumist ETV peadirektori kohalt 11. detsembril 1992. aastal järgmiselt: „Kunagi sügisel ilmus Kalle Muuli järsku inimeste hulka kaherealises ülikonnas ja värskelt lõigatud soenguga. Oli salatseva moega, ütles, et poliitikat enam ei tee. Lehed hakkasid varsti kirjutama, et Muuli läheb televisiooni juhtima. Muuli käis pintsakuga mõnda aega, läks aga nädalate möödudes tusasemaks ja tusasemaks. „Isamaa" ei saanud peadirektori äramääramisega kuidagi hakkama ja Muuli mängis „Postimehe" Tallinna toimetuses nohisedes arvutimänge.

Toimetusekoridorides räägiti, kui hoolega Kalle Muuli ETV peadirektori kohale asumiseks valmistub. Kuidas tõeliselt professionaalseid uudistesaateid kavandab. Kuidas uute noorte tegijatega arvestab. Hallid ja igavad pidid oma koha pealt julmalt lendama. Siis pani jälle kampsuni selga ja teatas, et 3. detsembril võttis kandidatuuri tagasi. EE kahjuks Kallelt intervjuud ei saanud."

Muuli olek Õpetajate Lehe peatoimetajaks näitab, et praeguses Eestis polegi ühe toimetuse juhtimine enam probleem. Ei Muulile endale ega tema allikuile.

EDGAR SAVISAAR, publitsist

[pildiallkiri] KALLE MUULI MUST MINEVIK: Nooremate lugejate jaoks tuleb üllatusena, et tänapäeval palju sõna võttev ajakirjanik Kalle Muuli töötas oma varasemas elus 1990. aastate keskel käsikäes korruptantidega.

Jaga |