Küproslased, eestlased ja islandlased finantsterrori all

„Meile öeldi, et kui me ei nõustu rahvusvahelise üldsuse nõudmistega, saab meist Põhjala Kuuba. Aga kui oleksime nõustunud, oleks meist saanud Põhjala Haiti," ütles Islandi president Olafur Ragnar Grimsson vahetult pärast kriisi. Vapper väikeriik ei löönud verest välja ega allunud sellesarnastele hirmutustele, millega praegu Brüssel „töötleb" Küprost.

Island maksis kinni oma elanike hüpoteeklaenud ja lubas oma kodanikel maksta välisvaluutavõlad tagasi devalveerunud Islandi kroonides. Island ütles selgelt, et kõigepealt tuleb rahva eest hoolitseda ja kui pärast seda midagi üle jääb, võivad pankurid selle endale saada. Rahvusvaheline üldsus andis Islandile mõista, et see riik ei suuda endale enam lubada sellist haridus- ja sotsiaalsüsteemi, mida varem võeti iseenesestmõistetavana. Island andis sellepeale aga teada, et ei suuda enam taluda sellist pangandust, mis vereimeja kombel majandusest kõik mahlad välja tõmbab. Marruaetud kodanikkonna toetusel algatas valitsus kriminaaluurimise leidmaks finantskriisi tekitamises süüdi olejad. Interpol andis Kaupthing panga ekspresidendi Sigurdur Einarssoni kohta välja rahvusvahelise arreteerimiskäsu; teised kriisi põhjustamises osalenud põgenesid riigist.

Islandlased otsustasid teha ka uue konstitutsiooni, mis vabastaks riigi ülemäärasest sõltuvusest rahvusvahelisest finantssüsteemist ja virtuaalraha lõa otsas olemisest. Uue põhiseaduse koostajaiks valisid Islandi kodanikud 25 inimest 522 täiskasvanu seast, kes ei kuulunud ühtegi parteisse, aga keda soovitas vähemalt kolmkümmend inimest. Dokumenti ei kirjutanud käputäis pankurite poolt mõjutatud poliitikuid, vaid see koostati interneti vahendusel. Põhiseaduse loomist kajastati internetis reaalajas, nii et kodanikud said saata oma kommentaare ja soovitusi ning samal ajal jälgida loomisprotsessi.

Miks ma nii pikalt keskendun Islandile, kui ometi peaks kirjutama Küprosest? Aga seetõttu, et küproslased on käesoleval hetkel samalaadsel ristteel: kas alluda rahvusvahelisele finantsterrorile ja panna kael orjaahelaisse või võidelda oma iseseisvuse nimel vapralt lõpuni? Küprose parlamendi otsus mitte toetada Brüsseli nõuet konfiskeerida osa pankades olevast hoiustajate rahast kinnitas, et see väikerahvas ei kavatsenud sarnaselt islandlastega kergesti alla vanduda. Kahjuks annavad aga viimased uudised teada, et Küpros siiski nõustus Brüsseli poolt peale surutud pankade väljaostmisega. Uut lepet Küprose parlamendis enam hääletusele ei panda (milline Eurodemokraatia!) ja suuremate rahasummade hoiustajad ikkagi kaotavad olulise osa oma rahast.

Krugman ennustab pangajookse

„Need tegelased, kes soovisid Küprose pankade hoiustajatelt teatud rahaprotsendi konfiskeerimist, pole õppinud Machiavellilt seda, et inimesi kahjustades ja neile haiget tehes ei tohi kunagi seda teha ühel ajal korraga kõigile," märkis üks Saksa korrespondent portaalis Mish`s Global Economic Trend Analysis.

New York Timesi kolumnisti, Nobeli majanduspreemia võitnud Paul Krugmani arvates saavad nüüd tõenäoliseks pangajooksud. Praegu on, piltlikult öeldes, olukord, kus eurooplased hoiavad üleval neoonkirjas kreeka- ja itaaliakeelset plakatit sõnumiga: On aeg rünnata teie pangahoiuseid! - märkis Krugman.

Saxo panga juhi Lars Christenseni sõnul on hoiustajate raha osalise konfiskeerimise nõue varaomanike põhiõiguste rikkumine, mida dikteerivad väikeriigile välisjõud. „Selline tegevus peaks iga hoiustaja Euroopas panema kõhedust tundma. Kui sa teed seda ühe korra, suudad sa seda teha taas. Kui sa suudad konfiskeerida 10 protsenti hoiustajate rahast, suudad sa konfiskeerida ka 25, 50 või isegi 100 protsenti," kirjutas Christensen.

Tema sõnul on Küprose juhtumi puhul tegu fundamentaalse suunamuutusega. „Tegemist on täieliku sotsialismiga, ja ma ei usu siiani, et midagi sellist sai juhtuda," kirjutas Christensen.

Taastagem oma kroon!

Rahandusminister Jürgen Ligi jt meie arvamusliidrid valetavad, väites, justkui saaks praegust eurotsooni Euroopa maksumaksjate rahadega päästa. Küprost nii nagu Eestitki saaks tegelikult päästa üksnes väljaastumine eurotsooni surmaringist.

Miks USA-s, mis samuti maadleb tõsiste majandusprobleemidega, pole olukord nii hull kui eurotsoonis? Dollaritrükkimisõigust omav Föderaalreserv on seotud üksnes ühe valitsusega, ja nende kahe huvid kattuvad omavahel. Föderaalreserv varustab USA valitsust vajamineva rahaga alati, nii et säiliks likviidsus. USA ei saa seetõttu ka pankrotti minna, sest Föderaalreserv trükib alati juurde niipalju dollareid kui läheb vaja. Isegi käesoleval ajal, mil USA riiklikke võlakirju keegi ei soovi osta, trükib Föderaalreserv kompensatsiooniks veelgi rohkem raha juurde.

Samasugune käitumine Euroopas on aga võimatu, sest kui hispaanlased, kreeklased või iirlased vajavad raha, on ülejäänud eurotsooni kuuluvate riikide valitsused konksu otsas, olles sunnitud vajaminevat raha leidma. Eurotsooni kuuluvad riigid on hätta sattunud aga just seetõttu, et neil puudub iseseisev keskpank ja õigus oma valuutat juurde trükkida. Euroliit on seega neilt riikidelt võtnud õiguse rahatrükkimisega end probleemidest välja aidata.

Seetõttu mõjub ääretult koomilisena, et Brüsseli „päästeplaan" suruti Küprosele peale ähvardusega vastasel korral Küpros euroliidust välja arvata. Selline ähvardus on ikka tõesti hirmutav küll! Paljud riigid ju vaid unistavad praegu euroliidust välja astumisest, millega Brüssel aga ei nõustuks mingil juhul, hoolimata oma retoorikast.

Küproslastele oleks parem õudne lõpp ja uus algus iseseisva riigina, kui lõputa õudus Brüsseli babüloonlikus meelevallas. Islandi positiivne näide kinnitab, et täpselt risti vastupidi pankurite soovitustele tegutsedes on rahva tugeval toetusel võimalik pääseda fiskaalõudustest.

Kõik vabadusest ja iseseisvusest lugu pidavad rahvad peaksid kriisi eest vastutavate pankurite kaitsmise ja pankade väljaostmise asemel nad arreteerima.

INDREK VEISERIK

[illustratsiooni allkiri] PANGARÖÖV KÜPROSE MOODI: Eurodemokraatia viljastavates tingimustes kaotavad Küprose pankades olulise osa oma rahast need hoiustajad, kellel on pangas üle 100 000 euro. Karikatuur pärit portaalist maxkeiser.com

Jaga |