Emapalga põhjendamatud käärid

OLARI KOPPEL,      02. veebruar 2005


Tänaseks on möödunud rohkem kui kaks aastat päevast, mil toonase Rahvaerakonna Mõõdukad aseesimees Katrin Saks käis avalikkuse ees välja nn emapalga idee ehk rahvastikupoliitilise algatuse maksta kõigile emadele lapse sünnile järgneva aasta või poolteise vältel nn emapalka kogusummas 50 000 krooni.

2003. aastal võimule saanud Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu võimukoalitsioon viis Saksa ettepaneku ellu muudetud kujul, hakates alates 2004. aastast maksma vanematele nende varasemast sissetulekust sõltuvat vanemahüvitist. Sündis maailma ajaloos üsna ainulaadne sotsiaalpoliitiline meede, kui riik toetab ühisest eelarverahast jõukamal järjel olevaid peresid rohkem ja vaesemaid peresid vähem.
Partsi valitsus seadis vanemapalga maksimaalse kuumäära 15 741 krooni peale, samas kui eelneva sissetulekuta vanemad saavad 2200 krooni kuus. Vahe on seega seitsmekordne. Katrin Saksa ettepaneku järgi oleks igale sünni järel lapsega koju jäänud vanemale hakatud aasta jooksul igas kuus maksma umbes 4200 krooni.
Et vanemahüvitis on seotud varasema sissetulekuga, siis alanud aastal piirmäärad muutusid. Maksimummäär kerkis ligi 1800 krooni ehk 17 472 kroonini kuus. Miinimummäär jäi 2200 krooni tasemele. Maksimumi ja miinimumi vahe kärises kaheksakordseks.

857 lisasündi
Võttes kokku 2004. aasta statistika, sündis mullu 857 last rohkem kui 2003. aastal. Kuigi valitsus näeb sündide kasvus ennekõike vanemahüvitise viljastavat mõju, on rahvastikuteadlased ja opositsioonipoliitikud kahtleval seisukohal.
Riigikogu liikme Eiki Nestori sõnul pole vanemahüvitis täitnud sündimuse suurendamise püha eesmärki. See on poolik meede. "Vanemahüvitise juurde peaks käima ka aktiivne poliitika, mis on seotud töö- ja pereelu parema ühitamisega alates lasteaedadest kuni paindliku tööajani. Sündimuse tõusu nägid demograafid ette, see oleks ilmselt olnud samas suurusjärgus ka ilma vanemahüvitiseta," lisab Nestor.
Sünnitamisikka hakkavad jõudma 1980. aastate keskpaiga ja teise poole suured aastakäigud ja see toob kaasa sündide arvu suurenemise. Lisaks on pidevalt tõusnud sünnitajate keskmine vanus, mis tähendab nn edasilükatud sündide kättejõudmist.
Ka sotsiaalteadlane Jüri Kõre leiab, et praegusel kujul ei täida vanemapalk oma eesmärki – suurendada sündivust keskmise sissetulekuga naiste hulgas. "See ei õnnestu ka tulevikus. /…/ Siit järeldub, et otstarbekas hüvitise ülempiir on keskmine palk," kirjutab Kõre SL Õhtulehes.
Katrin Saksa sõnul tuleb emapalga esimese aasta andmeid analüüsida ja sellest lähtuvalt kujundada seisukoht süsteemi võimalike muudatuste osas.
"Meie ettepanek – lasta vanematel valida, kas vanemahüvitis võetakse välja aasta või poolteise jooksul – on põhimõtteliselt valitsuse omast parem. Täna on noored emad mures, et mis saab siis, kui vanemahüvise periood läbi saab. Süsteem on praegu poolik," selgitab Saks.
Sotsiaaldemokraadid pole loobunud oma seisukohast, et riigieelarveliste toetuste puhul ei saa arvesse võtta inimeste varasemat sissetulekut. Riik peab kõiki sündivaid lapsi kohtlema võrdselt.

Katrin Saksa prognoos õige
2004. aasta andmetel oli vanemahüvitise keskmine kuusumma 4285 krooni. Mäletatavasti kõlas Katrin Saksa ettepanek: igale emale 4200 krooni kuus. See tõestab, et sotsiaaldemokraatide ja valitsuskoalitsiooni vanemahüvitise süsteem oleks riigile maksma läinud täpselt ühepalju, kuid raha oleks jaotatud õiglaselt.
Valitsuse ebaõiglane süsteem aga tekitas olukorra, kui eelmise aasta septembrikuus vanemahüvitist saanud 9012 perest moodustasid maksimaalse 15 700 krooni saajad 3% ehk 250 peret. Miinimummäära saajaid oli ligi 3000 ehk kolmandik kõigist vanemahüvitise õiguslikest peredest.
Mida see rahas teeb? Aga seda, et 250 pere vahel jagas riik välja ligi 4 miljonit krooni ja 3000 pere vahel 6,6 miljonit krooni.

Rahvas ebaõiglase süsteemi vastu
Kui Eesti Päevaleht palus TNS Emoril 2003. aasta sügisel uurida rahva suhtumist tol ajal alles kavandamisel olevasse vanemahüvitisse, siis selgus, et kaks kolmandikku elanikest ootas riigilt kõigile lapsevanematele võrdse vanemapalga maksmist.
Sotsiaaldemokraatide pakutud võrdse suurusega vanemapalka pidas õigeks 67 protsenti vastanutest, 24 protsenti toetas võimuparteide seisukohta, millega vanemapalk oleks seotud ema või isa eelnevalt teenitud palgaga ning üheksa protsenti ei osanud oma seisukohta öelda.
Aasta on möödunud, kuid rahva suhtumine vanemapalga süsteemi ei ole muutunud. Veelgi enam – ebaõiglase süsteemi vastaste hulk on suurenenud. Novembri alguses uuringufirma Faktum korraldatud küsitluse andmetel on võrdse vanemapalga toetajad jätkuvalt suures ülekaalus nende ees, kelle hinnangul on õigem just valitsuse pakutud, vanema eelnevat sissetulekut arvestav süsteem.
Väitesse "vanemapalka peaks maksma kõigile võrdselt" suhtus kindla poolehoiuga 53% vastanutest, lisaks neile oli 21% selle väitega pigem nõus. Täna kehtivat süsteemi toetab täielikult 11% vastanuist, 12% on sellega pigem nõus. Seisukoht puudub kolmel protsendil Eesti elanikest. Järelikult on aastatagused kõhklejad pöördunud võrdse vanemapalga toetajate leeri.
Küsitlus kinnitab ammutuntud tõde – inimesed võivad küll raskustega leppida, kuid ebaõiglusega mitte kunagi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)