Helmut Hallemaa: uus koalitsioon liigub õiges suunas

Helmut, novembrikuisel erakonna kongressil said kuldmärgi, sest oled erakonna asutajaliige. Mis olid toona need põhjused, mis sind Rahvarindest ka Keskerakonna asutamiseni viisid?

See vastab tõele: olin nende 204 mõttekaaslase hulgas, kes 12. oktoobril 1991 panid aluse Eesti Rahva-Keskerakonnale, nüüdsele Keskerakonnale. See oli aeg, kus kõik muutus väga kiiresti – vaja oli kõigi Eesti inimeste elu parandada, panna alus tulevikule. Üks suur põhjus oli regionaalne areng ja regionaalpoliitika, mida toonase peaministri Edgar Savisaare valitsus pidas oluliseks ning mida läbi ettevõtluse arengusse panustamise reaalselt toetas, ka rahaga. See hoiak ja eesmärk – kogu Eesti peab elama! – on jäänud meie lipukirjaks tänini. Kindlasti olid põhjuseks kõigi Eesti inimeste vajaduste arvestamine, nende eest seismine, mitte vaid väljavalitute heaolu.

Poliitika on mulle alati huvi pakkunud, olnud põnev ja köitev. Püüan mitte tõsiselt võtta kuulsat Murphy seadust: „Inimene, kellele meeldivad poliitika ja vorst, ei peaks kunagi teada saama, kuidas neid tehakse.“ Mulle meeldivad mõlemad.

Kuidas oled kõik need aastad Keskerakonna arengut jälginud, kas rahuliku südamega?

Ega ma seda arengut ikka nii väga kõrvalt jälginud ka pole. Olen ikka olnud osaline selles arengus, kogu selle kahekümne viie aasta jooksul, vahel aktiivsemalt, siis jälle vähem panustades. Algusaegadel olin ka mitmes koosseisus erakonna juhatuse liige.

Kogu Eesti ning meie oma Keskerakonna hea käekäik ja jätkuv areng on mulle olnud ning on ikka oluline ja südamelähedane. Olen ideede genereerija ja elluviija, hariduselt geograaf. Töötanud olen vabaühendustes, erakonnas, riigiasutustes, ettevõtluses. Oman omavalitsuskogemusi: Viljandi linnavolikogu liikme staatus peatus koos parlamenti tulekuga; selleni olin ka saadikurühma esimees. Aastatel 2005–2013, kaks perioodi, olin täitevvõimus Viljandi linnavalitsuse liikmena. Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liikmena jätkan ka nüüd. Volikogus olin aktiivne küsija ja sõnavõtja.

Kas kohalikule poliitikale keskendumine on siiani olnud sinu teadlik valik? See on sul, vaatamata pikale poliitilisele kogemusele, ju esimene koosseis parlamendis olla.

Vastasin eelmises vastuses juba osaliselt ka sellele küsimusele. Mitmed muud ettevõtmised ning tegevus ja töö teistel radadel ja muudes ametites ei võimaldanud riigi tasemel poliitikasse täiega panustada. Ju muud eelistused suunasidki tegutsema kohalikus poliitikas.

Mina isiklikult aga ei näe suurt ja erilist vahet kohaliku poliitika ja riigi poliitika vahel. Muidugi on erinevad mastaabid ja ka astutavate sammude iseloom. Kuid mõlemad poliitikad peavad, sõltumata tinglikust paiknemisest või asukohast, olema suunatud oma rahva, Eesti inimeste elujärje ja inimväärse toimetuleku tagamisele. Olen seisnud sotsiaalsema, turvalisema ja õiglasema Eesti eest. Kavatsen seda teha ka parlamendis. Ja see on ju meie koduerakonna lipukirjaks ja kogu poliitilise tegevuse sisuks. See on üks oluline põhjus, miks olin Keskerakonna loomise juures ja olen jäänud sellesse erakonda tänini.

Küsime kohe ära: mis seis on sinu doktoritööga, millest Viljandimaa kohalik ajaleht kirjutas? Kas oled selle pooleli jätnud või plaanitsed siiski jätkata?

Läbisin doktorantuuri Tartu Ülikoolis geograafia erialal. Töö teema oli seotud regionaalselt tasakaalustatud säästva arengu hindamise ja prognoosimisega, seda energiakasutuse jätkusuutlikkuse emergia ja eksergia analüüside põhjal. Doktoritöö jäi mul nominaalajal ehk doktoriõpingute lõpuks kaitsmata. Põhiline probleem seisnes selles, et nõuded muutusid järjest rangemaks. Lisaks oli mul õpingute keskel pisut tegu tervisega, mis ei võimaldanud jätkata kohati magamata öödega töötamist. Paraku on see doktoriõppe üldisem probleem kogu Eestis. Väga väike stipendium sunnib koos õpingutega ka töötama. Ja kui see töökoht ei ole just sama valdkonna teadusasutuses, ongi probleem olemas. Mul on ülimalt hea meel, et meie koalitsioon tõstab doktorantide stipendiume eesmärgiga tagada teadus- ja arendustegevuseks kvaliteetne järelkasv. Eesmärgiks oleme seadnud teadus- ja arendustegevuse rahastamise viimise ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Doktorikraadi omandamise plaani pole ma maha matnud. Doktoritöö on mul endiselt laual, lihtsalt ma praegu ei ole saanud tegelda sellega väga aktiivselt, ta ei ole laua esimesel nurgal. Kindlaid lubadusi ma siiski ei jaga.

Millised Järva- ja Viljandimaa lahendamata küsimused viid endaga Riigikogusse? Millega loodad parlamendis tegelda?

Minu peamine soov on Riigikogus panustada just regionaalpoliitikasse, regionaalsesse arengusse.

Kindlasti on oluline Tallinna–Tartu maantee Koselt Mäoni neljarealiseks ehitada ning edasi möödasõiduradadega kolmerealiseks muuta. Sellest on kasu ka Järva- ja Viljandimaa arengule. Väga tähtis on kohalike omavalitsuste tugevdamine, nende tulubaasi taastamine. See võimaldab panustada kohalikesse teedesse. Nende tolmuvabaks muutmine on kohaliku elu ja arengu tagamise ja kaasajastamise võtmeküsimus.

Ülioluline on panustada kergliiklusteede võrgustiku jätkuvale laiendamisele, uute teede ehitamisse, ka Järva- ja Viljandimaal, Paide ja Viljandi linnas.

Viljandis on oluline linna läbivate põhimagistraalide ehitamine ja kesklinna arendamine, kergliiklusteed Männimäe tööstuspiirkonda Reinu teel ja Männimäe elamurajoonis Riia maantee ääres. Siin aga sõltub asi projektide kvaliteedist. Reformi ja IRL-i linnavalitsuse senise töö kvaliteet on jätnud soovida.

Üks peamisi Viljandimaa objekte on Viljandi maakonnahaigla renoveerimine ja põhjalik uuendamine, sellest suure osa toomine Viljandi kesklinna koos tervisekeskuse ja perearstikeskusega üleeuroopalise pilootprojekti toel.

Ugala teatri remont saab järgmisel kevadsuvel valmis. Selle üle on vaid hea meel. Taas on see kuulus teater ka hoone ja töötingimuste mõttes Baltikumi moodsaim. Lõpule tuleb viia Paide Kultuurikeskuse renoveerimistööd, see on tähtis. Paides vajavad ehitamist põhikooli uus hoone ja rajamist riigigümnaasium.

Olen Viljandis ja Viljandimaal seisnud tasuta bussisõidu eest. Nüüd liigumegi kogu riigis tasuta ühistranspordi suunas: maakondlikele transpordikeskustele läheb suurem raha, 2018. aastast lisandub senisele dotatsioonile 21 miljonit. Maakonnaliinidel saab teenust pakkuda tasuta, samuti parandada liinivõrku.

Kuidas hindad uue koalitsiooni kavatsusi regionaalpoliitilistes küsimustes? Mida arvad maksureformist?

Uue koalitsiooni kavatsused regionaalpoliitilistes küsimustes on liikumine ainuõiges suunas, ja seda ometi kord. Tasuta ühistranspordist ja kohalikest teedest oli just juttu.

Omavalitsusi kui inimestele lähimat haldustasandit tugevdatakse. Võidavad kõik omavalitsused üle Eesti: uus valitsus lõpetab kriisiaegsed kärped, annab tagasi tulubaasi, muudab selgeks kohalike omavalitsuste ja riigi vahelise tööjaotuse. Alla tulevad uued ülesanded, ning seda koos rahastusega. Haldusreform täidetakse sisuga. Lõpuks paistab tunneli teises otsas valgus, sellest on tolku ka kohtadel.

Tasuta koolilõuna toetus omavalitsustele kasvab euroni. Tõuseb õpetajate palk, 2019. aastaks on see 120% riigi keskmisest palgast. Omavalitsusi motiveeritakse lasteaiaõpetajate palkade tõstmisel kooliõpetajate palga alammäärani. Taastatakse vahendid koolide tugispetsialistide palkadeks.

Maksumuudatuste pakett mõjutab igaühe elu. Tulumaksureform soodustab madalapalgaliste ja kuni keskmist palka teenivate ehk tervelt 86% töötavate inimeste paremat toimetulekut. Maksuvaba tulu tõuseb 500 euroni; see toob kaasa netopalga arvestatava tõusu, sest inimestele jääb rohkem raha kätte. Sisus liigume astmelise tulumaksu juurde. Ka pensionärid ei pea oma kõrgemalt pensionilt enam tulumaksu tasuma. See on ju normaalne, sest eelnev maksustamine Reformierakonna juhtimisel oligi absurdne.

Sinu kui erakonna asutajaliikme käest on kohane küsida, mida arvad Keskerakonna hetkeseisust. Kas näed erakonnas pigem lõhet või ühtsust?

Eks see küsimus tulene äsjasest kongressist. Meie erakond on oma enam kui 15 500 liikmega Eesti suurim ja ka Eesti vanim. On loomulik, et siin on erinevaid mõtteid, nägemusi, seisukohti. Arutatakse ja debateeritakse, ka vaieldakse. Vahel lähevad need aruelud tõesti tõsisemaks, kujundlikult valjemaks. Loomulik on ka poliitiline võitlus, sest mis erakond see muidu oleks.

Olen veendunud ja loodan küll, et mingit suurt lõhet erakonnas pole ja lõhenemist ei tule. Jüri Ratase tõus partei uueks esimeheks ei tekita organisatsioonis lõhet. Täna on ikka pigem vastupidi: me ju tõusime valitsusse, ning veel selle juhterakonnana. Nüüd on vaja üheskoos pingutada Eesti ja tema inimeste heaks. Mulle sümpatiseerib erakonna vastse esimehe ja peaministri korduvalt rõhutatud seisukoht: Keskerakonnas pole üleliigseid inimesi ning igaühe panus ja panustamine on tähtis ja oluline.

Keskerakonna suurt organisatsiooni pole võimalik ühe persooni käe läbi juhtida, „ohjata“. Tähtis on meeskonnatöö. Piirkondadel on arengute suunamises väga suur roll, ja mina pean seda Keskerakonna tugevuseks. Panustada tuleb piirkondade, osakondade, kogude tugevdamisse. See loob erakonna tugevuse, ongi meie peamine väärtus. Ka mina seisan selle eest. Meie noortekogu on arvukas, peame siin olema peale Tallinna aktiivsemad kogu Eestis.

Täna on vaieldamatult muidugi kõige tähtsam kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks valmistumine. Need on juba vähem kui aasta pärast, tuleva aasta 15. oktoobril, piltlikult öeldes – homme. Valimisnimekirjade tegemine on alati keeruline protsess. Siin tuleb maha istuda ja leida lahendused.

Lõpetuseks: millist raamatut viimati lugesid?

Praegu on korraga lugemislaual kolm raamatut, seejuures täiesti erinevatest ooperitest: Ahto Kaasiku „Põlised pühapaigad“, ka rohkem selline teatmeteos; „Igor Mangi elu ja astroloogilised tarkused“; Michael D`Antonio kirjutatud raamat USA 45. presidendist „Tõde Trumpist“.

Donald Trump on juba raputanud maailma suurriigi USA poliitilist süsteemi ja ühiskonda. Tegelikult on sel mõju kogu maailmas. Trumpi võit oli kindel, hoolimata meedia turmtulest, prognoosidest, poliituuringutest, populaarsusküsitlustest. Tahaks tõesti hoopis rohkem teada, mis mees ta selline ikkagi on. Ja muidugi mitte ainult ühe raamatu põhjal.

Küsis TAAVI PUKK

Jaga |