Põhiseadus rahva tahtel

Heade Mõtete linna Tartusse on kerkimas üks tavatu maja. Rajatis, mis on ainulaadne kogu Eestis. Veelgi enam, samalaadseid ehitisi leidub väga vähe kogu planeedil. Majas on olemas enam-vähem kõik – nii laed, aknad, kui ka põrand, kuid sellel puudub vundament. Viimaseks õigupoolest polegi vajadust, sest maja rajatakse tagurpidi, katus on all ja keldrid ülal. Hoone ise seisab kuidagi kohmakalt viltu ning tahaks näha, kuidas selles äraspidises majas olema ja elama hakatakse. Siiski olen kindel, et sellise hoone püstitamist Tartusse tuleb lugeda üheks järjekordseks heaks ideeks, kindel võib olla selleski, et tagurpidi majast saab turismimagnet.

Raske on aga ette kujutada ühiskonda ja riiki, mida piltlikult võiks ju võrrelda hoonega, kuid millel puuduks vundament – põhiseadus. Riik ilma põhiseadusliku alusdokumendita oleks kõvasti diktaatorluse või anarhia poole kreenis ja sellisest põhiseadusliku vundamendita rahvast hoiaksid teised rahvad ettenägelikult eemale. Eestlased aga pole kunagi tahtnud olla vaikivaks leheküljeks aegade raamatus, ka siis kui on olnud raske või sootuks võimatu. Usk ja lootus on alati elanud ning kõik ülejäänud on juba õnneks ajalugu me rahva kiituseks.

Eesti on üks nendest vähestest riikidest, millel on põhiseaduse proloog. Preambul, mis koondab kokku kõik väärtused – loob vundamendi, tänu millele saab me õigusriik põhineda.

Selle aasta 28. juunil, 25 aastat hiljem, võisime tähistada rahvahääletusel Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse vastu võtmist. Toona referendumile pandud küsimusele andis oma jah-sõna 92 % hääleõiguslikest kodanikest. Säärane rahva usaldus ei ole osaks saanud mitte ühelegi Eestis toimunud Euroopa Parlamendi ega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisele. Selle otsusega andis rahvas selge sõnumi tahtest panustada, osaleda ja ka vastutada riigielu puudutavates küsimustes.

Ka 2003. aastal õigustas rahvas oma põhiseaduslikku kohustust, kui otsustas rahvahääletusel vastu võtta põhiseaduse täiendamise seaduse, millele tuginedes tohtis Eesti Vabariik ühineda Euroopa Liiduga ning täita tulevikus liikmesriigi kohustusi tingimusel, et austatakse põhiseaduse aluspõhimõtteid. Just tänu toonasele rahva otsusele, on Eesti Vabariigist saanud täna auväärne Euroopa Liidu eesistujariik.

Alates Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmisest, on püütud seda mitmeid kordi muuta ja täiendada. Kord on jäänud täiendused sisse viimata põhjusel, et ei ole leitud vahendeid trükikulude katmiseks, kord on muudatustele tugevalt vastu seisnud rahvas. Meie põhiseadus on osutunud kindlaks ega ole pidanud läbi elama sagedasi muudatusi. Viimase eest peame oleme tänulikud Põhiseaduse Assamblee liikmetele, kelle põhjaliku töö tulemusena loodi konstitutsioon, mis oleks ajas muutustele vastupidav.

Usun siiralt, et praegu kehtiv põhiseadus on suutnud ära hoida nii mõnegi kehva otsuse ning aidanud areneda riigil õiguse ja õigluse turvalisel kursil. Põhiseaduslikule vundamendile toetudes on meil kergem vastu astuda ka neile, kes riigile kaudses ja vahest ka otsesemas mõttes „katust“ pakkumas on käinud või ehk tulevikus veelgi tulevad. Lõpetuseks soovin meenutada Albert Einsteini tunnustatud sõnu – „Riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks!“. Lähtugem sellest põhimõttest, mis pole suhteline, vaid aegumatu nii täna, kui tulevikuski.

KESKMÕTE: Praegu kehtiv põhiseadus on suutnud ära hoida nii mõnegi kehva otsuse ning aidanud areneda riigil õiguse ja õigluse turvalisel kursil.

Jaga |