Nädala juubilar REIN TOOMLA 60

60!!! Uskumatu, aga nii see elu juba kord on.

Kuskil kolmkümmend viis aastat tagasi oli aeg, kus Nikita-aegne sula oli lõplikult kadumas ning Brežnevi-aegne pidulik paigalmarss täies hoos. Teaduslik mõte - eriti sotsiaalteadustes - stagneerus kiiresti. Eestis oli teadusliku mõtte keskuseks tol ajal ilmselgelt Tartu Ülikool, kus otsiti ja vaieldi, püüti selgusele saada paljudes asjades. Ehk teisiti öeldes: otsiv Tartu vaim on elus olnud alati, olenemata parasjagu kehtinud riigikorrast, ja nii on see vähemalt siiani.

Sel ajal väljendus Tartu vaim küll eelkõige suures lugemuses - loeti teadusklassikat ja väga paljuski teadustöö metodoloogiat. Just see viimane võimaldas kümme aastat hiljem kiiresti ja efektiivselt asuda IME (kui noorem inimene ei tea, millega tegu, siis olgu öeldud, et see on majandusprogramm Isemajandav Eesti) raames hoopis teisesuunalistele ja -tasemelistele analüüsidele.

Aga Tartu vaim avaldus ka huvis välispoliitika vastu. Jälgiti sündmusi, loeti erialaajakirju, esineti loengutega. Üheks omapäraseks vormiks ühiskondliku aktiivsuse realiseerimisel väljaspool rangelt formaalseid ja üha rangemini reguleeritavaid raame oli RSR - rahvusvaheliste suhete ring, kust käisid läbi pea kõik selle perioodi tudengid, kes olid siis ja/või hiljem on ühiskondlikult teadlikud ja aktiivsed. Näiteks Toomas Alatalu, Siim Kallas jmt. Just välispoliitika ja RSR kaudu tuli sotsiaalteadustesse ka Rein Toomla, kes oli juba tudengina tunnustatud spetsialist rahvusvaheliste suhete valdkonnas ja populaarne ning nõutud lektor.

Tagantjärgi tundub lausa uskumatuna tema poolt mõnel aastal peetud loengute arv, olid need siis ühingu „Teadus" liinis või mujal. Reinu soovisid kuulata eriti noored - eks ta oli rohkem omasugune, nagu hea kambajõmm, mitte kui kaugelt ja kõrgelt tulnud suurtarka ja elukauget juttu ajav boss...

Oma koha teaduses leidis Rein Toomla aga mitte välispoliitika valdkonnas, vaid just siseriiklike sotsioloogiliste uurimuste korraldajana. Tema tudengitega tehtud küsitlused erakondade populaarsuse kohta ja tulemustel baseeruvad prognoosid võimalikest valimistulemustest on tihti olnud täpsemad kui „kuulsate" firmade käest tellitu. Viimastes lööb pahatihti välja tõsiasi, et kes maksab, see tellib ka muusika...

Mina ei ütleks, et Reinul puuduvad omad poliitilised vaated (mida ma kaugeltki kõiki ei jaga). Kuid üks asi on erakondlikud ja muud poliitilised eelistused, mis teinekord löövad välja mõnes poliitkommentaaris, teine asi aga on teadus, mis peab olema kuiv ja kiretu. Väga lihtne on küsimustikke sõnastada nii, et vastus oleks just selline, mida küsitleja soovib. Kuid nii saadud tulemus pole teadus. Rein Toomla uurimustes on suudetud sellest hoiduda, mistõttu nende vastu tunnevad huvi kõik erakonnad. Ei lähe mööda nädalatki, kui ta kusagil meedias sõna ei võtaks ja midagi meie poliitika järjekordsete suundade kohta ei arvaks või omapoolseid prognoose välja ei pakuks.

Ja lõpetuseks veelkord see, millest alustasin. No mitte kuidagi ei mahu pähe, et meie eluea esimene number on 6... Oleme ju ikka edasi need RSR-i poisid... Aga elame üle sellegi, nagu oleme elanud üle ka kõik muu!

Juubilarile parimat soovides

professor OLEV RAJU,

kolleeg Tartu Ülikoolist

Jaga |