Presidenti pole Eesti riigil üldse vaja

15. august 2001


Vastuseks eelmises, 8. augusti Kesknädalas ilmunud Kristliku Rahvaerakonna presidendikandidaadi Aarand Roosi sõnumile "Presidendiks pürib koguni kaks polüglotti" (saadetud Kesknädala internetileheküljele).

Kas Eesti president on tõlkebüroo juhataja? Miks otsitakse rohkete võõrkeelteoskustega kandidaate? Ühegi vähegi endast lugupidava maa riigijuht ei hakka oma "keeleoskust" diplomaatilistel läbirääkimistel kasutama. Selleks on ettevalmistatud tõlgid. Seega rahvusvahelises suhtluses pole üldse mingit tähtsust mitme võõrkeele kuidagimoodi valdamise oskusel, et olla riigi esindaja.
Eestis aga hinnatakse enda võõrkeelte oskust suuresti üle. Ikka ja jälle võib lugeda, et "valdan vabalt kolme-nelja võõrkeelt", kui mõni poliitik enda kohta sõna võtab. Meri ja Tulviste võiksid seda ehk kuidagi öelda vene keele kohta, milles neil on aastate pikkune keelepraktika, aga mitte teiste keelte kohta. Lausa kurb on olnud siin Saksamaal TV-s vaadata, kui Laar näiteks selle asemel, et ilusas eesti keeles oma lühikest sõnavõttu esitada, pursib väga viletsat saksa keelt, millest pole sakslasel (kes ei oska ju eesti keelt) võimalik aru saada! Eesti pressis aga kommenteeritakse seda ka Meri kohta, ikka püüab ta "hiilata" oma keeleoskusega, aga keelest arusaamine pole veel vaba valdamine. Saksa sõnadega eestikeelse teksti ümberpanemine on näiteks natuke naljakas! Sellepärast tuleks keeleoskuse kriteerium kandidaatide valikul lihtsalt ära jätta!

Esitaksin aga üldse küsimuse — milleks on Eestil üldse vaja nii kalliks minevat presidendiinstitutsiooni? Mingeid funktsioone peale esinduslike presidendil pole. Kui Päts kunagi sel-lise koha oma jaoks lõi, et karmi käega riiki valitseda, siis nüüdsel demokraatlikul ajastul pole ju sellist meest väikse riigi esotsas vaja, piisab peaministrist!

Internetinimi:
sakslane-kunagine eestimaalane

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)