'Solidaarsus' on Eestis sõimusõna

Eeldatakse, et ametiühing peaks olema poliitikast kõrval, seega neutraalne. Ega see ikka nii ei ole - isegi Eestis mitte. Mitmed endised ametiühingutegelased eesotsas Siim Kallasega on kasutanud ametiühingut poliitilise hüppelauana.

Ametiühing ja poliitika

Poliitikaga on ametiühingud seotud mitmel põhjusel:

•n       sõnavabadus on Eestis üsna näiline;

•n       tööandjate röövellik palgapoliitika;

•n       valitseva koalitsiooni inimvaenulik sotsiaalpoliitika;

•n       inimõiguste rikkumise seadustamine.

Mis puutub sõnavabadus ametiühingusse?

Ametiühingud on Eestis praegu ainus ühiskondlik jõud vastu seismaks eelloetletud nähtustele.

Ametiühingule võimaldatakse meedias ja pressis ruumi minimaalselt. Ja kui, siis on seal antav info teadlikult kallutatud, „kogemata" valesti tõlgendatud või lihtsalt valesse konteksti paigutatud.

Pidevalt vassitakse igasuguste statistiliste andmetega. Tegelikult on see ju kõige ehtsam ajupesu, kui kasutatakse pooltõdesid täistõdede pähe, kui varjatakse maailma tegelikkust. Parimatest näidetest parim on muidugi töötute arvuga žonglöörimine.

Ametiühinguliikumise ILO konventsioonid on Eestis ainult teadmiseks. Avalikkusele nende sisu ja täitmise käigu valgustamist ei peeta vajalikuks. Kõikide võimalike vahenditega püütakse alavääristada ametiühinguid kui selliseid.

Laar: ametiühingud on Eestis rudiment

Tuletage ajalugu meelde. Kui Viimsis avati uut kaubanduskeskust, andis Mart Laar sõnumi - kaotada Eestis ühistegevus (muide, järgmise päeva uudistest oli see osa välja lõigatud). Samuti oli Laari valitsemisajal sõnum, et ametiühingud on uues Eestis rudiment.

Selletaoline vaikiv ametiühinguvaenulik poliitika on jätkumas tänaseni. Sellest ka meie ametiühingute nõrkus. Samas on võimurid muutnud töölepingu- ja usaldusisiku seadust töötajavaenulikuks, mis veelgi vähendab ametiühingute võimalusi.

Mõistele demokraatia on antud imetabane tähendus, mille alla ja taha on võimalik peita kõik ühiskonna väärteod. Nii ongi oma tänases tähenduses demokraatia võimu õigus ja kõik! JOKK!

Solidaarsus = hooliv, toetav, aitav

Sama vägivalda on kasutatud sõna solidaarsus kallal. Sellest on saanud peaaegu et sõimusõna! Ometigi on selle ilus ja siiras sisu omane kristlikule maailmapildile. Või kuidas? See ongi ka ametiühinguliikumise üks olulisemaid väärtusi - olla solidaarne, hooliv, toetav, aitav kaaskondlaste suhtes.

Millistest inimlikest väärtustest saab üldse juttu olla, kui puudub solidaarsus? Ka aus konkurents on selles sõnas kinni! Solidaarsus haarab endasse ka teisitimõtlemise. Ametiühing seobki väga erineva tausta, usu, ideoloogia ja tõekspidamistega inimesi ühise eesmärgi - inimsuse - nimel. Sellest tulenevalt näengi  ametiühingut kui ainumast sotsiaalset jõudu vastu seismaks nõukogudeaegse orjandusliku ühiskonna taasloomisele. Nüüdisaegne orjanduslik ühiskonnakord kujutab endast valitsemissüsteemi, kus on väike osa rikkaid ja ainutarku, ning ülejäänud osa on kuulekad orjad, kellele on jäetud kõikide muude kodanikukohustuste  kõrval kohustus ise endal hing sees hoida.

(Kõrvalepõikeks: miks kõrvaldas Stalin Trotski ja Lenini? Ainult ühel põhjusel -  äkki temale ei jäägi enam kedagi tappa!)

Ei saa nimetada vabaduseks vabadust anda valimistel oma hääl kellelegi, kes järgmisel päeval kõnnib sinu antud mandaadiga teise erakonda!?? Loogika on siin milline?

Meedia vaikib olulisest

Veel kord sõnavabadusest. Isegi Vene aja lõpul ei pandud üksikut teisitimõtlejat (kui tal polnud organiseeritud kaaskonda) trellide taha. Meil, Eestis, oli Tiit Madisson seega üksinda võimsam kui kõik KGB kaastöötajad kokku, et ta trellide taha pisteti!?

Või kuidas aru saada juhtumist paar kuud tagasi, kui naine (muide, ema) pandi seaduse jõul hullumajja? See teema võeti väga kiiresti maha, sest tegemist oli ärimaailma tegelastega ja otseselt vaba inimese ahistamisega. Miks meedia või press sellistel ilmingutel silma peal ei hoia? *

Miks meile ei räägita Hiina ja Jaapani majanduste võidukäigust? Väitke vastupidist! Aga ma usun, et sealseks peamiseks hoovaks on haridus, sealjuures tasuta kõrgharidus.

Kurb küll, kuid Sami Lotilal on liigagi paljus õigus.

ALAR SEPPER, ametiühinguliige, täiesti parteitu

(* Toimetuselt: Autor peab siin silmas hiljaaegu Õhtulehes ilmunud lugusid selle kohta, kuidas Harjumaal Aruküla ja Jüri vahel asuva  nn Leivajõe ääres asuva Sillaotsa talu perenaine eksmehe ettevõtmisel hullumajja pisteti: põhjuseks väidetavalt  arendaja ja eksmehe soov talumaad kiirelt suureks rahaks teha. Eksmehe isa, tundes oma poega, ei pärandanud talu mitte pojale, vaid pojapojale, kelle hooldajaks pärast lahutust määrati lihane ema. Lihtne - ema oli vaja vastutusvõimetuks muuta, et saada poja hooldusõigust ja seega ka talumaad arendajale maha parseldada.)

[esiletõste]

Ametiühing seob väga erineva tausta, usu, ideoloogia ja tõekspidamistega inimesi ühise eesmärgi -- inimsuse -- nimel.

Jaga |