Nädala juubilar BENNY ANDERSSON 70

Enamik meist mõtleb, kuuldes sõnu Mamma mia, mitte niivõrd kaunile itaalia keelele ning hea kliima ja maitsvate toitudega Itaaliale, vaid eeskätt ansambli ABBA samanimelisele laulule. Kui aga mõtleme ABBA-le, siis millele või kellele õigupoolest mõtleme? Kas sellele, et oma hiilgeaegadel oli see Beatles’i kõrval maailma edukaim ansambel? Või hoopis sellele, et iga nende laul muutus otsekohe ülemaailmseks hitiks, et nende heliplaate on müüdud üle 400 miljoni? Või sellele, et iga aasta 31. detsembri südaööl laulab peaaegu kogu maailm ABBA kuulsat „Happy New Year’i“?

Kuipalju aga mõtleme nendele muusikutele ja lauljatele, nende elukäigule, võimetele, isiksustele? Palju sellest üldse teame?

On kaht liiki ansambleid. Ühtedel on solist/solistid ehk nn frontmanid, kes oma karismaga selgelt eristuvad kaaslastest. Vaid harva õnnestub mõnel teisel ansambliliikmel tõusta tähelepanu keskmesse, jääda publikule meelde. Tihti teavadki nende „teiste“ nimesid vaid kõige suuremad fännid. Nii on näiteks Freddie Mercury ja Queen, Mick Jagger ja Rolling Stones.

Ja on ka teist liiki ansamblid. Sellised, kus kogu ansambel on prožektorite säras, tuntud ja armastatud tervikuna ning iga osaline omaette. Ühiselt luuakse kogu ansambli imagoloogiline ja muusikaline tervikpilt, võrdväärselt täiendatakse üksteist. Tekib sümbioos, sünergia, mis võimendab seda, mida igaüks eraldi suudaks. Just selliseid ansambleid oli näiteks epohhiloov Beatles.

Samuti ABBA, kes omalt poolt pani aluse millelegi uuele ja suurele. Võiks ju kriitiliselt nina kirtsutades öelda, et see põhineb vaid kommertsiaalsel popmuusikal. Aga pigem tuleks seda tunnustada kui muusikat, mida teab, tunneb ja armastab siiski peaaegu kogu maailm. Sellise ansambli saavutatut võib võrrelda Mozarti või Haydni loominguga.

ABBA oleks võinud ka sündimata jääda. Esimene ühine katsetamine ringreisiga Rootsis kukkus haledalt läbi. Ka 1973 jäädi lauluga „Ring, Ring“ Eurovisiooni Rootsi-eelvoorus vaid kolmandale kohale, kuigi lugu ise oli hitt nii Rootsis kui ka Norras. Aga siis saabus aasta 1974 ja sündis laul „Waterloo“.

Kes kuulusid erakordsesse ansamblisse, mille tähesära pole tänini kustunud? 2 naist ja 2 meest. Raske öelda, kes neist oli kõige andekam, ilma kelleta seda tulemust ja edu poleks tulnud. Tundub võimatu, et ühte neist selles ansamblis ei oleks. Isegi head ansamblinime ei saaks enam kokku. Keda oleks võinud neist neljast ära võtta, ja ikkagi saavutada sama tulemust? ABBA puhul tundub kõik olevat „tehtud“ geniaalselt õigesti. Ja näiliselt justkui väga lihtsalt.

Täna üritame keskenduda Benny Anderssonile, muhedale ja väliselt tagasihoidlikule habemikule, kes enamasti istus klaveri või oreli taga. 16. detsembril 2016 tähistab andekas mees 70. sünnipäeva. Ta võinuks juba 1984. aastal, pärast ABBA lõplikku laialiminekut, jääda lihtsalt elu nautima. Sest varandust oli kogunenud määramatult ning autorihonoraridest tuli ja tuleb seda iga aasta üle maailma veel lisaks.

Aga Benny ei ole seda tüüpi. Tühi, sisutu elu, ilma loovuseta, musitseerimata – tundub tema jaoks mõttetu. Koos oma eluaegse partneri ja sõbra Björn Ulvaeusega nad aina askeldavad, tundes sellest rõõmu ja rahuldust. Just sellisest hingerahutusest, aga mitte kellegi sunnil, sündiski maailma vallutanud muusikal „Mamma Mia“, mis koondab endasse tosina ABBA populaarseimaid hitte.

Juubilar, sünnijärgse nimiga Göran Bror Benny Andersson, nägi ilmavalgust Stockholmis. Teda ei saa pidada väikeseks imelapseks, nagu seda oli Mozart, keda isa range käe all hariti juba 5-aastasest peale. Benny huvid ja ootused elu suhtes olid poisipõlves ja nooruses hoopis teised ning praktilisemat laadi. Ootamatu pöörde tuli murdeeas, kui vanaema ja vanaisa pärast oma suvemaja müümist ostsid saadud rahaga talle klaveri. Võiks isegi öelda, et just sellest käivituski sisimas olemas olnud muusikapisik. Hiljem tulid veel oreliõpingud, mis küll pooleli jäid. Aga muusika ja musitseerimine oli tulnud, et jääda. Nagu noori ikka, tõmbas ka Bennyt kergema muusika poole. Esialgu oli see rahvusfolkloorne popmuusika. Ta hakkas mängima ansamblis Hep Stars, millele kirjutas omaloomingulisi lugusid. Hep Stars oli enne ABBA „juhuste kokkulangemisele tuginenud sündi“ Rootsis piisavalt tuntud ja populaarne.

See, et Benny tutvus Björniga, kes samuti muusika-skeenel juba populaarsust maitses, oli mõneti ettemääratud juhus. Ka Rootsi nagu Eestigi on siiski piisavalt väike, et tegijad ja populaarsed isikud omavahel kokku puutuksid, üksteise tegemisi märkaksid ja jälgiksid. Nõnda olid mõlemad noormehed kokku puutunud Agnetha Fältskog’iga ja Anni-Frid Lyngstad’iga. Saatuse tahtel, olles veel n-ö nabanööri pidi seotud oma eelmiste ansamblitega, armusid noored omavahel, moodustus kaks paari, kes hiljem abiellusid.

Tõsi, Benny ja Anni olid koos elanud juba 8 aastat, enne kui nad väga tagasihoidlikus ringis abielu ametlikult registreerisid. Siis läks veel paar aastat ja ansambel hakkas lagunema. Tohutu edu, koormus, ootused ja lakkamatu privaatsusevaba tähesäras elamine lihtsalt imesid nad energiast ja tunnetest tühjaks. Lahutasid paarid ja lagunes ka ansambel.

Kõigi ABBA laulude autoriks on märgitud Andersson/Ulvaeus. Nii leppisid nad kohe algusest peale kokku, et sel teemal ei tekiks tülisid. Siiski võib öelda, et lugude peamiseks muusikaliseks autoriks oli Benny ja sõnad kirjutas eeskätt Björn. Kindlasti lihviti lugude lõplik tervik kokku üheskoos. Ja nagu ikka – juba pärast esimest arvestatavat edu liitus meeskonnaga igaks liigutuseks suur hulk professionaale. Siiski, kuigi sellise suurusjärguga ansamblile võisid pakkuda  koostööd mitmed väga head arranžeerijad, helitehnikud, produtsendid jms, määrasid ja kinnitasid laulude lõpliku versiooni ikkagi heliloojatest autorid.

Benny ja Björni käest on tihti küsitud, millised ABBA laulud on kõige rohkem nende endi lemmikud. Nad on alati kõrvale puigelnud 2–3 laulu eraldi välja toomisest. Ikka on nad öelnud, et erinevatel perioodidel on olnud 3–4 või isegi rohkem lugu, mis on eriti südamelähedased. Eks tõde ongi keeruline. Muusikule ja/või loojale võib eriti meeldida lugu, mille kallal palju vaeva nähtud või millel on eriti põnev arranžeering ja kõlavärvid. Samas aga publikuhitiks tõusta hoopis lihtne, tempokas ja mõneti isegi banaalne lugu. Igaühele oma! Üheks lemmikuks on kõik ansambli liikmed siiski nimetanud laulu ABBA lõpuajast, kui paarisuhted olid tegelikult juba lagunenud – see on „The Winner takes it all“.

11. detsembril 1982 toimus ABBA viimane ühine teleesinemine, mis jäigi viimseks. ABBA-le on läbi aegade pakutud miljoneid, et nad kasvõi korraks jälle koos esineksid, kuid nad on vastanud pakkumistele keeldumisega. Küll on aga läbi aastate mõned korrad omavahel siiski kokku saadud ja 2008. aastal – „Mamma mia“ esilinastusel – ilmutasid nad endid üle aegade avalikkusele ka üheskoos.

Benny ja Björni soov koos musitseerida, luua ja muusikat ka produtseerida aga ei raugenud peale ABBA tegevuse lõppu. 1986 toimus Londonis nende muusikali „Chess“ esmaettekanne. Muusikal rääkis poliitilistest pingetest malemaailmas ja keskendus Vene suurmeistri Boriss Spasski ja USA suurmeistri Robert Fischeri turniiri telgitagustele ning külma sõja aegsetele vastasseisudele. 1990-ndate alguses tõid nad lavale muusikali „Kristina Duvemalast“, mis saavutas Rootsis suurt menu.

Peale selle, et Benny koos sõbra Björniga endiselt muusikat produtseerivad ning ka uusi tulijaid ja Rootsi edukat muusikatööstust üldiselt avitavad, võib imetleda, et nad toetavad ka ABBA muuseumi tegevust, mille sünnile nad algselt isegi vastu olid. Samuti on nad käima pannud ülipopulaarse Mamma Mia-stiilis restorani, kuhu kohti tuleb pikalt ette broneerida. Igav neil ei ole.

Bennyl on oma suur rahvapilliorkester, millega esinetakse sageli, populariseerides rootsi rahvamuusikat. Samuti käib ta muusikakoolis loenguid pidamas.

Kokkuvõttes võib öelda, et ka nii säravates ansamblites nagu seda oli ABBA, võis Benny tunduda tagasihoidliku ja muheda habemikuna, kes seda suurt möllu lihtsalt kaasa tegi. Sellised arvamused võivad aga tihti petlikuks osutuda. Nii on paljudeski ansamblites just kõige tagasihoidlikum ja laval märkamatuks jääv see, kes osutub kogu ansambli kõige tuumakamaks alustalaks. Võib-olla oli see nii ka ABBA-s, võib-olla mitte? Kes seda teab? Võib-olla ehk ainult ABBA liikmed ise?

Riho Rõõmus

Jaga |