Tallinna algatus: valime Euroopale ka rohelise pealinna

JÜRI RATAS,      22. veebruar 2006


Euroopa Ühenduse kultuuriministrite nõukogu on valinud alates 1985. aasta novembrist igal aastal Euroopa kultuuripealinna. Eesmärgiks on olnud edendada kultuuri dialoogi, lisada austust kultuuriliste erijoonte vastu ning eurooplasi üksteisele lähendada. Tänaseks on kultuuripealinnast saanud ihaldusväärne tiitel – sellega kaasneb tunnustus ja tuntus, areneb turism ja suurenevad investeeringud. Ka Tallinn kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011.

Kellele ja miks?

Valmistudes saama kultuuripealinnaks, oleme jõudnud arusaamisele, et keskkonnakaitse ja linnakeskkonna säästev areng on valdkonnad, milles Euroopas saavutatu pole siiski veel leidnud piisavat tunnustust.
Ei saa ütelda, et keskkonnaküsimuste lahendamine praeguses Euroopas oleks kuidagi eriliselt kooskõlastamata ja suvaline – siin kohtab nii naabritevahelist koostööd kui ka üle-euroopalisi ühendusi.
Paljud Euroopa linnad on ühinemisel Alborgi hartaga ning selle alusel võetud kohustustega teinud palju linnakeskkonna seisundi parandamiseks, rakendanud erinevaid algatusi linnaliku elukeskkonna väärtustamiseks, samuti keskkonnahäiringute vältimiseks ja nende mõjutamiseks majanduslike mehhanismide kaudu. Märkimata ei saa jätta keskkonnateadlikkuse tõstmiseks rakendatavaid tegevusi, et muuta linnaelanike suhtumist keskkonnaga seotud küsimustesse ning parandada nende käitumisharjumusi.
Eeskujuks võiks tuua Läänemere Linnade Liidu (UBC) poolt välja antavat Läänemere keskkonnategevuse auhinda, mille 2005. aastal sai Kaunas ühistranspordi moderniseerimise eest. Transpordivõrgustiku uutmise tulemusel kasutab 60% elanikest ühistransporti ja õhukvaliteet linnas on oluliselt paranenud. Sellised kordaminekud peaksid väärima tunnustust mujalgi Euroopas. Londonis 2003. aastal rakendatud nn ummikumaks on keskkonnaseisundit kõvasti parandanud. Ühistranspordi piletihindade pideva tõstmise asemel kaalub ka Helsingi ja selle lähiümbrus ummikumaksu kehtestamist.
Tallinn on seisukohal, et praktilised saavutused ja linnade poolt tehtavad pingutused vajavad äramärkimist. On häid algatusi, mis väärivad tunnustust. Euroopa rohelise pealinna tiitli võiks igal aastal saada üks keskkonnasäästlikkuse ja rohelise mõtteviisiga silma paistnud linn, mis on aasta jooksul aktiivselt osalenud rahvusvahelistes projektides ja koostööorganisatsioonides ning muutnud elukeskkonda oluliselt inimsõbralikumaks.
Nii nagu Euroopa kultuuripealinna institutsioon on kehtestanud kõige üldisemaid kultuuripõhimõtteid, vajab Euroopa teatud ühisseisukohti keskkonnahoiu valdkonnas. Igal aastal antav tiitel oleks sellealase mõttearenduse käivitajaks ja käigushoidjaks. See oleks ka tunnustuseks nendele linnadele (aga miks mitte ka valdadele?), kel on õnnestunud ellu rakendada strateegiaid, mida teisedki võiksid endale kohandada. Arutledes selle tiitli määramise üle, ei pääse mööda diskussioonist selle üle, millised keskkonnastrateegiad täpsemalt vastavad nendele väljakutsetele, mis Euroopal kui tervikul ees seisavad. Tegemist on üleskutsega koostööks ja mõttevahetuseks, et leida keskkonnaprobleemide lahendamise parimaid teid.

Ideest rakenduseni

Tegemist on olulise algatusega ka Eesti välispoliitika seisukohast. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on palju arutletud, milline peab olema Eesti enesekehtestamisstrateegia. Kui suudame selle strateegia südamiku ehitada mõtteviisile, mis on loodust säästev, keskkonnast hooliv ja keskkonda väärtustav, siis ei saa me oma saavutust alahinnata ka Eesti kui riigi ja Tallinna kui pealinna maine kujundamise seisukohast.
Iga algatusega kaasneb vajadus läbi mõelda mitmeid hindamiskriteeriume. Kindlasti leiab maailmapraktikast analooge, kuid eelkõige peavad need kriteeriumid olema läbipaistvad ja võimalikult lihtsad.
Kõigil tuleks kaasa mõelda, kuidas rohelise pealinna algatamises osaleda. Tallinn on kutsunud meie algatust toetavad Euroopa linnapead Tallinna päevale 15. mail 2006, et üheskoos esitada Euroopa Nõukogule taotlus Euroopa rohelise pealinna tiitli sisseseadmiseks.
(Lühendatult linnade ja valdade päeval Viru hotellis 15. veebruaril peetud ettekandest.)



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)