Keskerakonna ning Rahvaliidu tõde ja õigus

TOOMAS VAREK,      05. september 2001




Keskerakonna ja Rahvaliidu taga seisavad taga tõde ja õigus. Kolmikliidul on aga käsutada miljardid. Loomulikult ollakse NRG tehingu õnnestumise nimel heldekäelised. Sealjuures leitakse, et oleks tore, kui Kadriorgu jõuaks mees, kes juhtmed suurmonopolistidele lausa kätte ulataks. Kas pole just see opositsioonis tüli õhutamise põhjus???

Presidendiks kandideerijate hulgas on seitse enamarvestatavat ning tugevat kandidaati. Tahtmata kellelegi liiga teha, nimetaks neid siinkohal tähestikulises järjekorras: Tunne Kelam, Peeter Kreitzberg, Matti Päts, Arnold Rüütel, Toomas Savi, Andres Tarand ja Peeter Tulviste.
Presidendivalimiste voor Riigikogus on tänaseks läbi. Keskerakonna presidendikandidaat Peeter Kreitzberg tuli heitlusest maleterminoloogiat kasutades välja võiduga 2,5:0,5. Ta sai Riigikogu voorudes võidu valitsuskoalitsiooni esimehe Andres Tarandi ning kahe vooru kokkuvõttes ka Isamaaliidu kandidaadi Peeter Tulviste üle. Peeter Kreitzbergi toetus on nii avalike arvamusuuringute poolt läbiviidud küsitlustes, ajakirjanduses, teledebattides kui ka kohalikes omavalitsustes jõudsal tõusuteel.

Parlamendiliikmed täiendavad seadust

Kahetsusväärselt on avalikkust eksitatud teabega, et Riigikogu oli saamatu ega suutnud presidenti valida. Ausaamatult on presidendikandidaat Peeter Tulvistegi väitnud, et "valimised on ebanormaalselt erakonnastunud" (EPL 29.08).
Ent kas me ikka soovime tagasi hägusatest valimisliitudest koosnevat parlamenti? Parlamendi erakonnastumist on ju seadusandlikult toetanud kõik suuremad erakonnad.
Rahvaasemikud on oma otsustustes lähtunud kõigist olemasolevatest seadustest, mis on presidendivalimistel kehtestatud ja neil on oma otsustuste taga oma valijaskond.
Aeg on võrreldes 1992. aastaga edasi läinud, kuid seadusandlus pole suutnud rahva tahte ja tegeliku eluga kaasas käia. Täita nõuet, et presidendi peab Riigikogus valima 68 häälega, on praegu praktiliselt võimatu. Mul kerkib silme ette vaid Mao-Ze-Dongi aegne Puna-Hiina parlament, kus vile peale tõstsid frentðides ning kirsades "rahvaesindajad" üksmeelselt kätt. Usun, et selliseid aegu ei igatse enam keegi tagasi, sest demokraatia on just seisukohtade paljusus ning läbi rohkete erinevate otsustuste jõutakse kõiki rahuldava valikuni -- lähtudes vanarahva tarkusest, mille kohaselt tuleb seitse korda mõõta ja alles siis lõigata.

Presidendi peaks valima rahvas

Riigikogu keskfraktsioon on 1992. aastast alates esitanud korduvalt eelnõu presidendi otsevalimise kohta. Iga kord on need pandud kas sahtlisse või läbi kukutatud. Läbikukutajate hulgas on needki, kes antud hetkel räägivad valimiskogust kui sammukesest lähemale presidendi otsevalimisele.
Keskerakond leiab, et praegusel hetkel on vastavalt kehtivatele seadustele presidendivalimised valimiskogus tunduvalt rahvalähedasemad. Mitu erakonda esitab arvulisi andmeid oma toetajate kohta omavalitsustes. Need on paraku üsnagi spekulatiivsed, sest enne nende esindajate selgumist 14. septembril selget pilti ei saa.
Alles seejärel saavad sündida erakondade vahelised kokkulepped ja eelistused, sest võitma peaks ikkagi tugevam kandidaat.

Kelle huvides võivad olla tülid

27. augustil teatas Rahvaliidu aseesimees Ants Käärma BNS-ile: "Kinnitasime kohtumisel Keskerakonna poliitikutega, et läheme välja taas ühise kandidaadiga, kes on Kreitzberg." Täiendavalt andis Rahvaliidu poliitik ka teada, et opositsioon otsustab, millise ühiskandidaadi nad pärast Riigikogu parlamendivalimiste kolme vooru lõppu parlamendis valimiskogusse esitavad. Käärma sõnul polevat siiani ka mingit otsust, et see võiks olla Rahvaliidu kandidaat Arnold Rüütel.
Paraku enne teistkordset Kreitzbergi -- Tulviste duelli taganes Rahvaliit millegipärast oma toetusest, kuid ikkagi jäi hääletamine oletatava kümnehäälelise Kreitzbergi kaotuse asemel viiki.
Olen korduvalt viidanud kehtivale seadusandlusele. Selle kohaselt on Peeter Kreitzbergi kui ühte kahest edukamast Riigikogu presidendikandidaadist võimatu valijameeste kogust enam tagasi võtta, Rüütli aga saab seal esitada. Selleks ajaks on teada ka valijameeste toetus ning lõppvoorus koonduks opositsioon lõppvooru jõudnud opositsioonikandidaadi taha.
Kummalisel kombel sekkus Keskerakonna ja Rahvaliidu suhetesse jõuliselt Riigikogu ainus koonderakondlane Mart Siimann, keda seostatakse kuluaarides Reformierakonna lähedusega.
Neljapäeval selgus, et küsitluste alusel ei toeta 70% Eesti elanikkonnast NRG tehingut. Just Keskerakond ning Rahvaliit on üheskoos seisnud jõuliselt ja järjekindlalt selle tehingu vastu.

Opositsiooni taga on tõde ja õigus

Mõlema erakonna taga on tõde ja õigus, nende vastastel aga käsutada miljardid. Loomulikult ollakse selle tehingu teostamise õnnestumise nimel heldekäelised. Sealjuures leitakse, et oleks tore, kui Kadriorgu jõuaks mees, kes juhtmed suurmonopolistidele lausa kätte annaks. Kas pole just see kogu tülitekitamise põhjus???
Siiani on mõlema opositsioonifraktsiooni koostöö sujunud küllaltki üksteist mõistvalt. Loodan, et eelseisvad Keskerakonna ja Rahvaliidu juhatused leiavad lähiaegadel parimad tegutsemiskavad, mis viivad Kadriorgu nende ühise, tugeva ja väärika presidendikandidaadi.

Väiksed kalad lendavad presidendikandidaat Peeter Kreitzbergi (pildil) paadist kohe vette tagasi. Las kosuvad, ütleb ta. Poliitikas ta probleemidel kasvada ei lase. Lahendab kui õige aeg ja kui valija vajab.
Kevadsuvel sööstis Kreitzberg meteoriidina teleekraanile ja hämmastas vaatajat arukuse, tarkuse ja sharmiga. Esines nii veenvalt ja ausalt, et võitis rahva südame ning meele.
Oleks televisioon riigipea valinud, oleks selleks Kreitzberg saanud. Kas valijamehed sama valiku teevad, oleneb nende aususest oma valija ees. Kreitzberg igatahes on valmis Kadriorgu minema. Väikest kala ta ju püüdma ei hakka.
FOTO: HEINO HEINLA

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)