Vabadusele viinud valitsuse algusest möödub 20 aastat

Praegu nii ohtrad meenutused Rahvarinde ja Eesti Komitee kunagistest erimeelsustest ja vähesest ühistegevusest tõid  meelde vaimuka sõnamängulise anekdoodi meile nii armsa oma raha - Eesti krooni - aeglasevõitu tuleku põhjustest. Küsimusele, miks kroon juba ükskord ometi ei tule, kõlas toona vastus: asi venib seetõttu, et kõik juhtpoliitikud tahaks seda krooni ennekõike oma peas näha.

Ega paarikümne aastaga ole inimesed, eriti aga poliitikud kuigipalju muutunud. Oma vaba Eesti riiki tahtsid ju kõik. Eesmärk oli ühine, ent strateegias, eriti aga taktikas ilmnes erinevusi. Suur osa üldsusest pidas kahe esinduskogu kemplemist pigem „lüürikute" ja „füüsikute" vaheliseks väitluseks ning lootis, et seda, kohati pingelist vastasseisu kolmas osapool meie kahjuks ära ei kasuta. Elasime ju tollal ikka alles Nõukogude Liidus.

Mäletan neid aegu hästi, sest töötasin „Aktuaalse kaamera" peatoimetajana ning tegin korrespondendina agaralt kaastööd Soome MTV uudistele. Üldiselt oldi neis ringkondades arvamusel, et Rahvarinne läheneb oma eesmärgile reaalsematelt, pragmaatilistelt lähtepositsioonidelt. Eriti kahtlesid soome kolleegid Eesti Komitee võimalustes radikaalsetest, kuigi ideaalmaailmas õigetest nõudmistest lähtudes Eesti NSV-d Nõukogude Liidu haardest välja väidelda. Võidelda ei soovinud ju üksmeelselt keegi. Rahvarinde esindajad tunnetasid oma võimalusi, samas aga ka paljude eesmärkide otsekohese saavutamise võimatust realistlikumalt. Mõnigi tollastest Rahvarinde liidritest oli toonase reaalelu olulistel positsioonidel ning teadis mängureegleid kuni nüansipeensusteni.

Ära ei tohtinud ega võinudki unustada Ülemnõukogu olemasolu ja keerulist koosseisu. Suure ja ülla eesmärgi saavutamise tuhinas oli erakordselt tähtis enesele pidevalt ette kujutada, mismoodi suhtub toimuvasse rahvusvaheline üldsus, keda ülevoolavalt varustas teabematerjalidega Nõukogude Liidu propagandateenistus. See oli keeruline mäng, mis nõudis ühtaegu nii külma pead kui ka kuuma verd.

Oluline oli Eestis toimuvatele protsessidele anda üldrahvalik tähendus ja toetus, mis oivaliselt õnnestus 1988. aasta aprillis Eesti Televisiooni otsesaates välja käidud Rahvarinde kui üldrahvaliku liikumise algatamise mõtte abil. Juba järgmisel päeval jõudis Rahvarinde deklaratsioon Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomiteesse. Noorematele lugejatele tasub seda kindlasti meenutada, sest just täna Välisministeeriumina tuntud hoonest juhiti tollast Eestit tegelikult. Nõukogude relvajõudude üksused ja julgeolekujõud valvasid, et see juhtimine oleks võimalik ja viljakas.

Teleuudised toetasid ja soosisid oma teemavalikus julgelt ja otsesõnu kõike seda, mis Eesti vabanemisele kaasa aitas. Tollal olid ETV uudised kallutatud, tänu jumalale. Õigemini küll tänu teleuudiste tegijatele, kes riskile ja ohule vaatamata väljendasid, näitasid ja kommenteerisid seda, mida rahvas meilt ootas.

Hiljem on välja tulnud, et KGB-s koostatud riigivastase tegevuse eest arreteerida kavatsetute nimekirja eesotsas olid tollased Rahvarinde liidrid. Arveid taheti klaarida paljude teistegagi. Olgu siinkohal nimetatud vaid Arnold Rüütel, kes hiljem ise neid dokumente näha sai.

Küllap seetõttu oligi teleuudiste tegijail mõnikord raskusi esinejate leidmisega, sest otsepildis ja -helis oma mõtteid  välja ütleja positsioon sai selgeks nii rahvale kui ka toonastele valitsejatele. Mitte kõik ei pürginud neil aegadel tegutsejate esiridadesse ja otsustasid pigem kõrvalt vaadata, kuidas asjad arenevad.

Eriti selgesti väljendus see Eestile alguses nii traagilisena tundunud, kuid tegelikult meile lausa uskumatult õnnelikuks ja vabanemisel otsustavaks kujunenud augustiputši päevil. Ometi ei teadnud neil päevil meist keegi, kes peale jääb. Edgar Savisaare ja ta mõttekaaslaste kohati lausa hulljulge tegutsemine oli rahva hulgas suureks kõneaineks. Loomulikult kajastas „Aktuaalne kaamera" pidevalt ja kärbeteta ka Eesti Komitee ja Eesti Kongressi tegevust. Selle parimaks tõestuseks on eetris olnud teleuudiste arhiiv, mida nüüd tähtpäevade puhul on uuesti hea ja õpetlik üle vaadata. Tollase ja tänase poliitika ja meedia kõrvutamiseks.

Sellest kõigest on nüüd möödas vaid 20 aastat. Tundub, nagu oleks neid aastaid olnud tunduvalt rohkem. Ajaloos on tundeist siiski tähtsamad tulemused. Ja selle eest tuleks meil südamest tänada kõiki neid, kes toona tegid suuri tegusid ning Eesti vabade riikide hulka tagasi tõid.

ENN EESMAA, Riigikogu liige, Keskerakonna aseesimees

Jaga |