Paltsu valimisaasta eelarve: koolide äraandmine, linnavara lausmüük ja populism linnaosades

ALLAN ALAKÜLA,      24. november 2004


Tutvustades eelmisel nädalal ajakirjanikele 2005. aasta eelarvekava, kordas Tallinna linnapea Tõnis Palts, et juba 2002. aasta linnaeelarves olnud tugevasti tunda tema kätt. Tegelikult oli 2001. aasta teisel poolel Palts linnapeaks nii lühikest aega, et siis ei valminud ükski aastaeelarve. Miks nii, väärib meenutamist, kuna Paltsu juhtimisel tehtud 2005. aasta eelarvekava ei erine põhilises tema 2001. aasta plaanidest – järgmiseks valimisaastaks kavatsetakse jälle linna kulusid hüppeliselt tõsta.

2002. aasta eelarves oli kulude katteallikaks Tallinna Vee kontrollpaki rahale lisaks kavandatud poolteise miljardi krooni laenamine. Järgmise aasta valimised püütakse ära teha Tallinna Vee aktsiate müügi jätkamise ning koolimajade äraandmisega riigile. Kuigi formaalselt pole seekord tegu laenuga, tehakse need kulud ka nüüd tuleviku arvelt. Võetava koorma eest ei vastuta seekord aga enam abstraktne linn, vaid tallinlased ise.

Pealinna uudiskirjandus: „12 kooli"
Tallinna Vee aktsiate järjekordne müük vähendab linna võimalusi vee hinnatõusu pidurdada – selle Paltsu valimiskulu maksavad kinni vee tarbijad. Koolide äraandmise tagajärjeks on koolide arvu ennaktempos vähenemine. Seni planeeriti linnas koole sulgeda õpilaste vähesuse tõttu, edaspidi tuleb lisaks neile osa koolimaju maha müüa kallimate majade kulude katteks. Senises koolide remondikavas oli vaid 43 kooli, samas kui koole on linnas üle 80. Paltsu remondinimekirjas on aga vaid 12 kooli.
Esialgu võidavadki võib-olla 12 kooli lapsed, juba mõneaastases perspektiivis on kaotajaks kõikide ülejäänud koolide õpilased, kelle arvel makstakse kinni Ilfi & Petrovi suurte kombinaatorite stiilis eksperiment.

Kus on nüüd Reformi raudkang?
2001. aastal saatis rahandusministri toolil istunud Reformierakonna esimees Siim Kallas linnapea Paltsule raudkangi. Märkimaks, et suurte kulutuste aluseks on raske tööga tekkiv rahvuslik koguprodukt, mitte eelarve defitsiidi tekitamine. Sellest sai toona Reformierakonnale peamine ettekääne Paltsu kõrvaldamiseks.
Praegune rahandusministeerium (minister on Paltsu parteikaaslane), kust tuli karmi kriitikat Savisaare linnavalitsuse igati konservatiivse majandamise aadressil, vaikib praegu. Pealinna eelarvekavaga nõusolevalt vaikib ka Reformierakond, mille ohjad andis Siim Kallas nädalavahetusel ametlikult Andrus Ansipile.

Valimisinvesteeringud ühekordsetest tuludest
Valimisinvesteeringute katteallikaks oli 2001. aastal Tallinna Vee kontrollpaki müük ja aktsiakapitali vähendamine (kokku ligi 1 miljard) ja lisaks planeeriti 1,539 miljardit krooni laenata. Nüüd on katteallikaks linnavara lausmüük (545 miljonit) ja koolide riigi kinnisvaraks andmine (100 miljonit).
2005. aasta eelarve põhisaavutuseks peab Palts hariduse ja teedemajanduse kulude kahekordistamist. Tegelikult vähenevad linna enda kulud haridusse ligi 50 miljoni krooni võrra, sest riigilt tulev 100 miljonit on vaid ühekordne süst. Mis oleks kena, kuid riik pole isegi vihjanud, et järgmisel aastal tuleks samapalju. Küll muutub Tallinn aga ühe süsti eest 12 linna koolis omanikust rentnikuks. Iga-aastase riigilt tuleva 100 miljonita ei suuda Tallinn tulevikus oma senistki haridusinvesteeringute taset hoida.
Kulutused teedemajandusele kasvavad võrreldes tänavuse aastaga ligi 200 miljonit krooni. Jällegi tore, kui sellest 460 miljonist 300 miljonit ei tuleks Tallinna Vee aktsiate müügist. Linna enese kulu teedesse väheneb järgmisel aastal ligi 100 miljonit krooni. Tallinna Vee aktsiate viimase tüki saab teoreetiliselt maha müüa ka järgmisel aastal ja sellega teid remontida samal tasemel. Kahe aasta pärast pole enam sedagi võimalust. Selline majandamine pole jätkusuutlik.

Linnaosi nuumatakse linnavaramüügist
Nagu 2001. aastal, kavatseb Palts nüüdki pumbata raha juurde linnaosadele. Sajamiljonilised valimisinvesteeringud linna tasemel pole valijate häälte saamise efektiivsuselt võrreldavad linnaosadega, kus sama eesmärk saavutatakse oluliselt väiksema rahaga. Kolm aastat tagasi kirjutas Siim Kallas Tallinna valusast kogemusest just linnaosavalitsuste läbipaistmatu kulutamisega (PM, 5. november 2001). Suurimad lisakulutajad on 2005. aastal aga just reformierakondlaste juhitavad linnaosad eesotsas Kesklinnaga.
Linnaosade kulude kasv eelarves pumbatakse üles linnavara lausmüügi arvelt. Eelmine koalitsioon kavandas linnavara järgmisel aastal müüa 150 miljoni eest, Paltsu eelarvekavva on kirjutatud 245 miljonit. Liites sellele Tallinna Vee müügist saadavad 300 miljonit, teeb müük kokku 545 miljonit krooni. Viimati müüdi sellises mahus linna vara Jüri Mõisa ajal. Abilinnapea Vladimir Maslov on aga Postimehes väitnud, et tegelik linnavara müük võib tulla ka eelarves kavandatust suurem. Näiteks siis, kui müüki pannakse linnahall.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)