Veel juttu elamute renoveerimisest

Üks arvamus Emajõelinnast:

Kivimaja ei soojustata seest - see on põhitõde. On erandeid, aga selle juttu alla need ei kuulu. Likvideeritakse soojustamisega ju läbipuhuvust ja tagatakse konstruktsioonide veepidavus. Ehk arvustati kolm-neli aastat tagasi lõpetatud lollust - siis sai ju raha ka vaid soojustuseks? Mis aga on lollus kuubis, kui ei ehitata kohe välja ventilatsiooni ja sealt edasi soojustagastusega küttesõlme.

Seda, mida mõned ühistud oma rahaga kokku keeranud on, pole kuigi ilus võtta aluseks. Antud [Kn 22.8] kirjutis vaid süvendab sellist arusaama: milleks talle soojustus, ta tõmbab kile klaasi ette ja peno sissepoole välisseinale, fooliumi radika taha - ja elu on lill. Koonerdava naabri eest saab kaitsta - fooliumplaat lakke ja põrandale... Vabandage väga, aga need inimesed ei ela ju eramajas, et saaks teha sellist isetegevust!

Lahendus, millele Kredex praegu raha annab (tõsi, eelarve vist juba täis?), on väga hea. 15-20 cm soojustust on optimaalne. Seejuures lisandub ka soojustagastus ventilatsioonist, mida kasutatakse uuesti kütmisel. Lisaks, et kuni 50% küttekulust on inimese enda poolt reguleeritav (rohkem ei saa lubada, sest koonerdajad rikuvad süsteemi ära).

Hetkel tehtavas soojustamises küll 90% ulatuses midagi halba pole ja see on täiesti mõistlik tegevus. Olen ise ka kritiseerinud vaid soojustamise lahendust - kuna väideti, et peno[plast] on halb materjal. Aga ventilatsiooni puudulikkuse tõttu kondenseerus niiskus peno pinnale, ja hoopis sellest tulid niisugused probleemid nagu krohvi pudenemine ja peno niiskumine ~5-10 aastaga.

See, et mõne lahenduse teostamine on ebapädev, ei tähenda, et lahendust ise võiks kritiseerida. Lahendus ja soov on riigil päris OK - minu silmis üks parimaid projekte, mis CO2 rahaga tehakse. Ehitusturu osas oleks tulnud seda teha juba 2009. aastal - siis tegid seda eelkõige noorema elanikkonnaga majad, aga riigi abi oli pea olematu.

Juba 10 aasta peale laenates võib juhtuda, et laen tuleb väiksem kui üürikulud. Ja kuna ehitusfondi pole raha enam vaja vähemalt 5 aastat koguda, siis võib ajutiselt need maksed vähemalt 80% väiksemaks võtta. See, kui keegi ühistus sahkerdab [renoveerimise korraldamisel], on omaette teema.

Tartus korda tehtud majades küll keegi ei kurda kulude üle. Nurisevad pigem need, kes pole kuulanud, kuidas uue lahendusega elama peab. Et näiteks pliidi kohal on mõistlik omada äratõmmet, et ei peaks akent avades rikkuma ventilatsiooni tööd. Soojustagastus võimaldab teoreetiliselt saada ka suvel soodsalt sooja vett.

Selge on see, et kulud soojale ja elektrile Eestis vaid kasvavad, nii et paratamatult tuleb midagi tagasi korjata.

JAANUS Tartust

Jaga |