Talebani kultuuribarbarid õppisid kujude hävitamist Eestilt?

Ants Kull,      29. oktoober 2003


Mark Soosaar on viimasel ajal "Peata Lenini" pronkskuju pärast Pärnu linnaisadega pahuksis olnud. Mõndadele kohe meeldib ilkuda surnute ning kunagi nende mälestuseks püstitatud mälestusmärkide üle. Erinevalt Eesti riigist on palju selliseid riike, kus hoitakse kõiki mälestusmärke, et järeltulevad põlved ajalugu mäletaksid. Meil aga on ajalooliste mälestusmärkide lõhkumisel ajalooline järjepidevus. Kes võimule pääseb, teeb eelmised kohe pihuks ja põrmuks. Taleban lasi ka Afganistanis Budha kujusid õhku - kas enese tarkusest või meie eeskuju järgi?
1920. aastatel võeti Tallinnas Vabaduse väljakult maha Peeter I mälestusmärk, et saaks Eesti Vabariigile metallmünte vormida. 1940. aastatel lammutati Konstantin Pätsi ausammas Tahkurannas, millega algas Eesti Vabadussõja mälestusmärkide lauslammutamine.
Saksa fashistliku okupatsiooni ajast ei mäletagi, kui palju lammutati või taastati. Üks on aga hästi meeles, mille avamisel ka käisin - Kautla lahingute mälestuseks püstitatud ausammas.
Rinde lähenedes 1944. a suvel anti elanikele korraldus oma elamu lähedusse kaevikuid kaevata. Mäo mõisas paiknenud sõjaväeosa tegi sama. Mäo väljal ühel künkal on 1573. a Liivi sõjas Paide piiramisel langenud vene sõjameeste mälestusmärk. Sellelt künkalt oli hea vaade ümbrusele ning sinna kaevasid ka sõdurid kaevikuid, mälestusmärki aga ei puutunud. Seepeale pöördus sakslasest ohvitseri poole kohalik kunagine vaps, kes küsis, et miks nad seda venelaste märki õhku ei lase. Vastus oli: "Meie surnutega ei sõdi!" Niipalju siis nende kultuurist.
Praegu ei saa me kuidagi hakkama Eesti Vabariigi Vabadussamba rajamise ega sellele asukoha leidmisega. Kuid loodus tühja kohta ei kannata ning varsti hakkab Vabaduse väljakul meile aega näitama Vabaduskell.
Pärnakad tegid SS-Waffeni kujule kiire lõpu, et eesti mees vales vormis jne. Millal aga on eesti mees Eesti sõjaväevormis sõdinud? Alles Vabadussõja lõpu poole hakkas kujunema kaitseväe vormiriietus. Okupatsioonisõdades pole seda küll olnud.
Mõned inimesed on avaldanud arvamust, et selle Pärnus keelustatud kuju võiks panna Tõnismäele Pronksmehe vastu teisele poole jalgrada. Linna poole puude alla aga maavillases riides metsavenna pronkskuju. Mälestustahvlile võiks kirjutada "Eesti rahva lähiajalooline vabadusvõitlus". Kõigile see kindlasti ei meeldi, aga omal ajal oli selle kohta ütelus: "Möödakäija pidagu lõuad!"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)