Ukraina okkaline tee

Siiski ei ole see võõrale otseselt tajutav kevadise Kiievi tänavatel. Külastasin märtsis Riigikogu delegatsiooniga Ukrainat, et oma silmaga näha, mis selles suures riigis toimub. Esmapilgul on kõik justkui hästi: kohvikud ja restoranid töötavad, inimesed naudivad head ilma, lapsed mängivad parkides, elatakse Eurovisiooni-ootuses. Kohtumised poliitikute, diplomaatide, ärimeeste ning kodanikuühenduste esindajatega maalivad aga realistliku ja mõningast pettumust valmistava pildi. Tegu on paljude probleemide käes vaevleva suure riigiga, mis püüab end reformida ka sõjaolukorras.

Euroopa riigid on ukrainlastele pikalt kinnitanud oma sõprust ning andnud abi nõu ja jõuga. Usun, et suur osa meist elab Ukrainale kaasa ja soovib, et sellesse riiki saabuks rahu ja et sealsete inimeste elujärg paraneks. Raha reformide toetamise jaoks liigub Ukrainasse palju. Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on oma teenuste ja abiga kohal. Ainuüksi Euroopa Liit panustab mitmesugustesse projektidesse üle 350 miljoni euro. Lisaks on paljud riigid iseseisvalt panustamas. Viimase kolme aastaga on ka Eesti aidanud Ukrainat 6 miljoni euroga.

Mitmendat aastat käib Ukraina idaosas sõda. Läbi on viidud kuus mobilisatsiooni. Nüüd on rindel hinnanguliselt 30 000 võitlejat, kes teenivad seal lepingulistena. Tsiviilelanikkond on sõjast vaimselt väsinud. Noored on idapiirilt lahkunud. Humanitaarolukord on keeruline. Sisepõgenikke on eelmise aasta lõpu seisuga 1,7 miljonit. Veel suurem osa on sõjategevuse eest lahkunud välismaale. Eestisse on neist ametlikult jõudnud 800, aga suur osa on liikunud piirinaabrite juurde – Poolasse ja Valgevenesse. Kui viimane defineerib saabunuid sõjapõgenikena, siis Poola võtab ukrainlasi vastu pigem töölubade ja tudengiviisadega, põhjendades seda asjaoluga, et ka Ukrainas on võimalik leida turvaline elukoht.

Ukraina on suur riik, mis kindlasti kosub ja paraneb. Lootus on võimekatel noortel, kes, olles saanud hea hariduse, õppinud ja töötanud välismaal, seovad oma tuleviku kodumaaga. Noorte ukrainlaste võimalusi IT-sektoris ei maksaks alahinnata; on ju insenerierialad selles riigis traditsiooniliselt tugevad olnud.

Reformide osas on Ukrainal ette näidata nii mõndagi. Kuigi korruptsioon on endiselt lokkamas ja väga suurt edu ei ole saavutatud, tegutsevad reformirindel nii valitsuse loodud kolm riiklikku institutsiooni kui ka kodanikuühendused. Edu saavutamine läheb visalt, kuna süüdistusi jätkub mõlemal poolel.

Ukrainas tegutsevatel Eesti ettevõtjatel ei lähe äriajamine lihtsalt. Mitmed suured tegijad on sealses ärikultuuris kaotajaks jäänud. Ametnike omavoli ja korruptsioon on põhjustanud juhtumeid, kus ettevõtteid on jõuga üle võetud, ja kaevata ei ole justkui kellelegi. Ausale kohtupidamisele pole mitmete hinnangul lootust.

Tegelikult ei ole Ukrainas aga kõik kirjeldatav üdini mustades toonides. On ka positiivseid näiteid reformidest, mis peaksid ühiskonda parandama. Sisse on viidud e-deklaratsioonide süsteem, mis kohustab võimukandjaid oma sissetulekuid ja vara deklareerima. Eelmisel aastal täitis deklaratsiooni enam kui 100 000 inimest. Käimas on armee moderniseerimine. Saavutuste nimekirjas mainivad valitsusvälised organisatsioonid detsentraliseerimist, ligipääsu andmebaasidele, petitsioonide esitamise võimaldamist. Tähelepanuväärne fakt on ka see, et Ukraina on end tänaseks täielikult lahti haakinud Vene gaasist. Kui 2013 moodustas Vene gaasi import 92% ja aasta hiljem 74%, siis 2015 oli see näitaja 37%.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et Ukrainal on palju sõpru, kes oma nõudliku toetusega saavad sellesse ühiskonda panustada. Korruptsiooni kui Ukraina ühiskonna suurima probleemi murdmisel on määrav tähtsus inimeste hoiakute muutumisel. Muutus ühiskonnas saab toimuda vaid noorte jõul. Kui suudetakse tagada reformide jätkumiseks soodus keskkond ning poliitilise eliidi ja kodanike usk reformide vajalikkusesse ei kao ning muutused suudetakse teostada, läheb elu selles enam kui 40 miljoni elanikuga riigis kindlasti paremaks.

KESKMÕTE: Tegu on paljude probleemide käes vaevleva suure riigiga, mis püüab end reformida ka sõjaolukorras.

TIIT TERIK,  Riigikogu liige

Jaga |