Euroliit ootab, kahtleb ja kaalutleb

ENN EESMAA,      03. märts 2004


Läinud nädalal toimus Roomas kolm huvipakkuvat seminari, millest osavõtt andis mõnesugust mõtteainet. Seminaridel käsitleti Euroopa Liidu laienemise erinevaid aspekte ning Euroopa Liberaal-Demokraatlikku Reformiparteisse (ELDR) kuuluvate erakondade esindajad andsid oma hinnanguid Euroopa Parlamendi valimiste eel.

Pikemalt aga peatun rahvusvaheliselt tunnustatud arvamusuuringufirma Ipsose läbi viidud küsitlusel, mille tulemusi meile tutvustati. Küsitlus korraldati aasta alguses kõigis tänastes ELi liikmesriikides. Igal maal küsitleti tuhandet inimest, mis tagab tulemuste esinduslikkuse. Euroliidu kodanikud on tänase ELiga keskmiselt pigem rahul kui mitte. Viieteistkümne liikmesmaa keskmine oli 52% rahulolevaid ning 15% rahulolematuid. Ülejäänud protsendipunktid tähistavad neutraalset hinnangut.

Eurooptimistid elavad Itaalias

Veendunuimad eurooptimistid elavad Itaalias (76%), Iirimaal (77%) ja Portugalis (70). Kõige skeptilisemad on ELi suhtes soomlased (32%), britid (34%) ja eriti rootslased (28%). Euroopa Liidu institutsioonidest peetakse kõige tähtsamaks Euroopa Parlamenti, järgnevad Euroopa Komisjon ning Euroopa Keskpank.
Kõige vähem peetakse vajalikuks Regioonide Komiteed, ka Euroopa ombudsmani institutsiooni vajalikkuses on kahtlejaid ohtrasti.
Meid huvitab kindlasti rohkem eurooplaste hinnang euroliidu laienemise kohta ning seda eriti liituvate riikide lõikes. Kõige rohkem tervitavad Euroopa Liidu laienemist taanlased (68%), kuigi protsent pole just ülikõrge. Järgnevad kreeklased ja hispaanlased. Euroopa Liidu suuremad rahastajad sakslased, prantslased ja eriti britid pole laienemisest just vappevaimustuses. Inglaste toetusprotsent 38 pole siiski katastroofiline. Soomlaste toetus ületab ELi keskmise (50%) kuue toetusprotsendiga. Lemmikuiks liituvate riikide seas on Ungari ja Malta, keda tervitab 61% küsitletuist. Poola ja Küprose toetusprotsendiks on 56. Eesti, Läti ja Leedu on tänase Euroopa Liidu kodanike arvates enam-vähem kattuv mõiste ja regioon, seepärast on toetus ka võrdne (49%).

Türklased euroliidu liikmetes vaimustust ei tekita

Kuna küsitleti ka liituma asuvate riikide kohta, siis kõige vähem toetust sai Türgi (40%). Rumeenia tulemus on nelja, Bulgaarial seitsme protsendi jagu parem. Arusaadavalt lausa oodatakse Norra (85%), Shveitsi (84%) ja Islandi (71%) liitumist ELiga, sest need riigid on rikkad ja toovad liitu rohkem raha sisse, kui tagasi saavad. Hoopis teine lugu on Horvaatia, Serbia, Bosnia-Hertsegoviina, Makedoonia ning eriti
Albaaniaga, kelle võimalikku liitumist parimal juhul toetatakse 42% jagu. Albaanlasi tervitab euroliidus tänaste hinnangute kohaselt vaid iga kolmas küsitletu. Kreeklased ja taanlased vastasid kõige jaatavamalt küsimusele, kas Euroopa Liiduga võiks ühineda kõik Euroopa riigid. Keskmiseks protsendiks on 61.
Selleski küsimuses on kõige pessimistlikumad pragmaatilised rootslased, kuid ka prantslased pole totaalliitumisest kuigi vaimustatud. Tuleviku Euroopas tuleks olulisemad otsused teha enamiku riikide tahtest lähtuvalt. Nii arvavad ennekõike taanlased, hollandlased ja rootslased. Keskmine protsent on siinkohal 41. Kolmandik küsitletuist arvas, et peamised otsused tuleks euroliidus vastu võtta ühehäälselt.
Seda pooldavad teistest rohkem kreeklased, austerlased, iirlased ja soomlased. Koguni 77% vastanuist arvas, et ELi laienemise järel on üldse raskem otsuseid vastu võtta.

Laienenud Euroopa muutub rikkamaks

Õnneks arvavad täpselt niisama paljud, et laienenud Euroopa Liit muutub maailmas senisest tähtsamaks. 75% küsitletuist on aru saanud, et laienenud EL on kultuuriliselt tänasest ühendusest tunduvalt rikkam. Uuenenud Euroopa Liitu peetakse tänasest ka turvalisemaks, kuid pisut rohkem kui pooled küsitletuist kardavad oma riigis tööpuuduse suurenemist. Küsitletute arvates tähendab EL neile isiklikult ennekõike vaba võimalust reisida, õppida ja töötada ükskõik millises liikmesriigis. Ka eurovaluuta euro kuulub tänase eurooplase põhiväärtuste hulka. Osa küsimusi puudutas Euroopa Liidu subsidiaarsust. Brüsseli ja Strasbourgi hooleks jätaks tänased ELi kodanikud ühenduse välispoliitika, humanitaarabi, teadus- ja tehnoloogiauuringud, valuutaküsimused, võitluse vaesuse vastu, keskkonnaprobleemide lahendamise ning vähemarenenud regioonide turgutamise. Napilt üle poole küsitletuist (51%) jätaks ka kaitseküsimused ELi ühiskompetentsi. Rahvuslikul tasandil peaks otsustatama hariduse, tervishoiu, sotsiaal-hoolekande, ajakirjanduse ja meedia ning kultuuripoliitika üle.

Iirlaste uhkustunne euroliidus tõusnud

Muide mõnegi eestlase kartust kodumaise kultuuri arengu pärast antud küsitlus ei kinnita. Vaid 13% vastanuist arvas, et nende kultuuri-identiteet on Euroopa Liidus kannatanud. Vähe sellest. Koguni 98% iirlastest kinnitab, et euroliidus on nende rahvus- ja uhkustunne suurenenud, isegi tunnetes tavaliselt tagasihoidlikud soomlased tunnetavad sama 96% jagu. Selle tabeli lõpus on sakslased, kuid nemadki tunnistavad, et vaid veerand rahvast ei tunne erilist uhkust euroliitu kuulumise pärast. Ülekaaluka häälteenamusega toetatakse täna Euroopa Liidu konstitutsiooni vastuvõtmist. Kõige innukamad on itaallased (95%), portugallased (92%) ning iirlased (90%). Euroliidu keskmine on 86%, kuid isegi antud küsimuses skeptilisemate taanlaste arvamus põhiseaduse vajalikkusest on veel üsna kõrge (64%).
Tänase ELi kodanikud kardavad kõige rohkem terrorismi (78%) ja organiseeritud kuritegevust (71%). Ka tuumajaamas toimuda võiv katastroof ning etniliste konfliktide arvatav puhkemine hirmutavad enamikku eurooplastest. Maailmasõdagi peab võimalikuks veel üsna palju inimesi (51%).
Selline on tänane Euroopa Liit oma suhtumistes, hirmudes ja rõõmudes. Vähem kui kahe kuu pärast algab Euroopa Liidu arengus uus ajastu, mil loodetavasti mõned neist hirmudest saavad kummutatud, mõned aga kahjuks ka kinnitust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)