Et elektrihind päevakorrast ei kaoks

A. KÕIV,      14. juuli 2004




"Esimene vili riigile!" – nii kõlas umbes pool sajandit tagasi üks ajalehtedes sügiseti enimtrükitud loosung. Varsti võiks see kõlada umbes nii: "Esimene 52 krooni igakuiselt riigiettevõttele Eesti Energia!" (20 krooni püsitasu ja 32 krooni ampritasu 16 ampri suuruse peakaitsme puhul kuus.)

Järjekordne Eesti Energia (EE) 2004. aastal kavandatud elektrihinna tõus on nagu nõukogude võimu hiiliv taastamine Eestis. Nõukogud riigiettevõtete juures on jälle tärganud ning soosivad nt EE juhtide, juhatuse ja nõukogu liikme(te) lahedat äraelamist lihtrahva arvel. EE meeskond ei suuda kasumi suurendamiseks välja mõelda muud kui elektritarbijale hinna tõstmist, lisades ampritasu peakaitsme iga ampri eest kaks krooni kuus ja neljakordistades püsitasu.
Kuidas seletada näiteks seda, et ehitati valmis ja lasti käiku energiablokk ilma nii vajaliku põlevkivi peenestamise veskita? Projekteerija oli unustanud veski projekteerida, projekti kooskõlastajad aga ei märganudki seda. Praegu sõelutavat uuele energiablokile vajaliku teralisusega põlevkivi sõelaga, projekteerija aga lubanud puuduva veski valmis ehitada oma kulul (ajalehtedest). Tegelikult maksab kõik monopolide tehtud vead kinni tarbija (klient, kes on kuningas).

Eesti Energial näkkas hästi
Läheb aega veel palju või vähe, kuid kindlasti lisandub püsi- ja ampritasule ka volditasu. Elektrihinna eelmise tõstmise ajal kehtestati püsitasu viis krooni kuus, et proovida, kuidas näkkab. Näkkas hästi, see püsitasu kinnitati ja rahvas muudkui maksis. Nüüd on lihtne tõsta see neljakordseks, mõne aja möödudes veel ei tea mitmekordseks.
EE esindajad, ka mõned juhatuse liikmed on öelnud, et elekter on kaup nagu iga muu ja kauba hind pidavat olema õiglane. Nimetagu need, kes nii ütlevad, kas või üks toode või kaup, mida inimesed igapäevaselt tarbivad, alates imikutoidust, toiduainetest, autodest surnukirstuni, mille eest nende kaupade tarbijad peavad maksma mingit müstilist püsitasu, kui nad neid tooteid või kaupu ei osta.
Kui kõigi kaupade tootjad ja kaupade tarbijateni toojad hakkaksid tarbijatelt kohustuslikus korras igakuuliselt sisse nõudma püsitasusid, ei jätkuks isegi EE juhatuse esimehe palgast kõigi kaupade eest maksmiseks, teistest inimestest rääkimata.

Elektritarbija maksab topelt
EE kui riigiettevõtte ülesanne ongi elektrienergia tarbijani toomine, palgasaajad maksavad riigile tulumaksu 26% endise 13% asemel, enamik elektrijaamu, elektrialajaamu, kõrgepinge- ja madalpingeliine on Eestis valmis ehitatud ajal, mil elektrienergia hind oli neli kopikat kWh eest, 1980. aastal elektripliidiga korterites lühikest aega isegi kaks kopikat kWh eest. Polnud mingisuguseid igakuulisi lisamakse püsitasu või ampritasu näol. 1992. aastast, kui elektri hinnaks kehtestati 10 senti kWh eest kuni tänaseni, on see tõstetud enam kui kümnekordseks. Näib, et EEle on seda ikka vähe.
Püsitasu ja ampritasu kehtestamine on tarbija topeltmaksustamine. On ju elektrienergia kulu arvestusühik kilovatt-tund, mis tähendab tarbitud elektrivõimsuse (kW) korrutist ajahulgaga (tundides), mil seda võimsust tarbiti. Kuna tarbitav võimsus on võrgupinge ja tarbitava voolutugevuse korrutis, siis on elektritarbimisel arvestatud nii võrgupinge, tarbitud voolutugevuse kui ka ajaga. Peakaitsme suuruse järgi ampritasu määramine tarbijale on nagu temast möödapuhuva tuule maksustamine olenevalt selle tuule tugevusest. Liites kõigi elektritarbijate peakaitsmete suurused amprites, võib mürki (elektrilööki) võtta, et saadud summa ületab tunduvalt EE pakutava voolutugevuse.

Kes tahab, võib kulutusi kokku tõmmata
Tarbijal peaks olema võimalus energiakulu kokku hoida, kasutades näiteks väiksema võimsusega elektripirne, nagu mõned aastad tagasi elektrihinna tõstmise puhul telesaates välja pakkus A. Niitenberg, kes oli vist majandusminister. Tema sõnul oli ta oma korteris kõik elektripirnid asendanud 25-vatistega. Nüüd pakutakse elektri kokkuhoiuüritusena elektripirnide puhastamist, külmkappide väljalülitamist talvel jm. Pimedatel sügis- ja talveõhtutel võiks istuda piirutule valgel, loobuda elektripliidi ja soojaveeboileri kasutamisest. Mitte ühegi meetmega aga ei saa vähendada kulu püsi- ja ampritasule, kuna nende eest tuleb maksta ka siis, kui elektriarve on null.
Pakutav uus elektrihinna süsteem ei ole turumajanduses õige, kuna kauba tootmise ja tarbijani toomise risk lasub kauba tootjal ja selle tarbijani toojal, tarbijal peab olema õigus valida, kas ta ostab seda kaupa või ta ei osta seda , ta kas lülitab elektrilambi põlema ja maksab selle eest elektriarvesti järgi või ta ei lülita seda lampi põlema ja ei maksa selle eest.

Elektri hind sulas üles
Eelmise hinnatõusu ajal teatati rahvale, et kehtestatav elektrihind "külmutatakse" 15 aastaks, kuid nähtavasti unustati see "külmutada" või sulas kevadel üles? Praegu kõlavad jälle lubadused, et nii suur hinnatõus on viimane, kannatagu rahvas ära. Püsitasu neljakordistamine ja ampritasu sissenõudmine on nagu trahvi või sundraha määramine elektritarbijale selle eest, et ta heauskselt hakkas elektritarbijaks siis, kui hind oli vastuvõetav. Monopol pistab selle raha tasku ja varsti on seda jällegi vähe.
Praegu saadab EE kohalik asutus elektritarbijatele allkirjastamiseks lepinguid mingisuguste võrguühendustasude maksmiseks eraldi elektriarvetest alates 1. juulist 2004. a. Kas kehtestamisel on veel mingi uus maks?
Kuuldavasti pöörduvad energeetikud praegu transpordiettevõtete poole ühinemissooviga, et koos taotleda oma viie- ja kuuekohalise numbriga kirjutatavate palkade tõstmist. Kellega aga peaksid ühinema need enam kui 300 000 pensionäri või peaaegu minimaalpalga eest tööd tegevad inimesed, et taotleda oma pensioni või palga tõstmist?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)