Kuidas lahendatakse tagastatud majade elanike mured Tartus

VLADIMIR ŠOKMAN,      15. detsember 2004


Vladimir Šokman: Sundüürnike probleem tuleb heastada
6. novembril tulid Tartu Keskerakonna kontorisse sundüürnikega kohtuma Riigikogu liige Helle Kalda ja ajakirjanik Urmi Reinde. Oli kutsutud ka Tartu abilinnapea Vladimir Šokman. Tahtsime kuulda, kuidas on Tartus lahendatud sundüürnike probleem. Kes ja kui palju neid veel on, kas linnavarade osakonnas on nimekirjad ja kui paljudele sundüürnikele on Tartu linnavalitsus korteri (erastatud) andnud. Soovime, et Šokman annaks ka Kesknädalas Tartu sundüürnike osas täpse ja konkreetse vastuse-ülevaate, kuidas Tartu linnavalitsus kavatseb oma kodanike-sundüürnike probleemi kiiresti lahendada.
Riigikogu liige Helle Kalda ja ajakirjanik Urmi Reinde soovitasid moodustada Tartu sundüürnike ühenduse, mida aga praegu pole.
Elle Tobreluts

Seoses suvel Riigikogus menetlusel olnud seaduseelnõuga kerkis terves Eestis uuesti aktiivselt päevakorda tagastatud majade üürnike problemaatika. Tartus ei ole kaugeltki mitte kõik selle valdkonna probleemid lahendatud. Ja muidugi on ka rahulolematuid. Otse loomulikult on asjale erinevaid vaatekohti ja seisukohavõtte avalikkuse ees. Osa neist arusaadavalt liialt emotsionaalsed.

Seoses suvel Riigikogus menetlusel olnud seaduseelnõuga kerkis terves Eestis uuesti aktiivselt päevakorda tagastatud majade üürnike problemaatika.
Tahaksin kirjeldada seda, kuidas on Tartus püütud olukorda lahendada. Faktide põhjal. Olen selle töö korraldamisega tegelnud viimased kolm aastat. See tähendab ajast, mil Tartus moodustus uus võimuliit Reformierakonna ja Keskerakonna vahel.

Sundüürnike register
Tartus on alates 1995. aastast ennast registrisse palunud kanda 2091 inimest. Teatavasti ei ole see nimekiri lõplik ja tänagi on veel võimalik teha avaldus ja ennast sellesse nimistusse kanda. 2004. aastal laekus Tartus 38 põhjendatud avaldust. Nendest 25 juhul on inimesed tänaseks juba saanud linnalt abi ühel või mitmel allpool kirjeldatud moel ning registrist kustutatud.
Siiski on põhjust arvata, et enamik inimestest, kes abi vajavad, on ennast juba nimistusse kandnud.
Tänase seisuga on Tartus tagastatud majade üürnike registris 541 inimest.

Milliseid võimalusi on inimestele loodud elamispinna probleemi lahendamiseks?

Tartu eluasemefond
Fondi loomise eesmärgiks oli eluasemeprobleemide lahendamise võimaluse loomine vähemkindlustatud inimestele. Üheks sihtrühmaks on jäävalt olnud tagastatud majade üürnikud.
Sel aastal tõstsime laenu maksimumsumma 250 000 kroonini. Intressimäära alandasime vastavalt tagatisele kuue kuni kaheksani eelnenud 10–12%-lt. Ka varem võetud laenudele!
Peab ütlema, et viimastel aastatel on üürnike aktiivsus ostulaenude võtmisel oluliselt tõusnud. Ainuüksi 2004. aasta 11 kuuga on väljastatud laenu 14 korral 2,33 miljoni krooni ulatuses.
See teeb mulle kahtlemata heameelt, sest väga paljud pered on niimoodi reaalselt saanud oma eluasemeprobleemidele lahenduse.
Linn on 80% tasumisel laenust boonusena ülejäänu kustutanud.
Samuti on võimalik saada linnalt ostutoetust kuni 40 000 krooni ulatuses, kui vähemalt sama suur summa tuleb omanikult. Seda toetust on saanud tänavu 21 inimest ligi miljoni krooni ulatuses.
Kokku on saanud seda toetust 192 inimest ligi seitsme miljoni krooni ulatuses.
Ette on nähtud kolimistoetus 2000 krooni ja sedagi võimalust ei jäeta kasutamata – toetust on võtnud kokku 352 inimest rohkem kui 700 000 krooni.

Pangad
Meie andmetel on 243 inimest kasutanud pankade pakutud EVP-laenu. Kasutatakse teisigi pankade pakutavaid võimalusi. Seetõttu on eluasemefondist kolimistoetuse saajaid rohkem kui laenu taotlejaid ja saajaid.

Remonditoetus
Eluasemefond pakub remonditoetust kuni 50 000 krooni ulatuses. Seda võimalust kasutatakse samuti.

Oksjonid
Aastate jooksul oli tagastatud majade üürnikel eelisõigus osaleda linnalt võõrandatavate elamispindade ostmisel. Nemad said valikuid teha esimeses järjekorras. Ja seda võimalust kasutati päris aktiivselt. Vähemalt 2003. ja 2004. aastal. Aasta-aastalt on see osakaal tõusnud. Nii ostsid 2002. aastal 74-st 34, 2003. aastal 17-st 12 ja 2004. aastal 6-st 5 oksjonil võõrandatud korterist tagastatud majade üürnikud.
Tunnen juba, kuidas nii mõnigi kibeleb vaidlema, et tegelikeks ostjateks on „korralikult riietatud noormehed". Seda tuleb ette küll, et oksjonil osaletakse volikirja alusel. Seadus näeb ette sellise võimaluse ja muidugi ei saa välistada juhtumeid, mil volikiri on koostatud ärilisel eesmärgil. Kuid siitki võib teha järelduse, et antud sundüürnik on probleemi ikkagi lahendanud või „tehingu" käigus lahendamas.
Kõik teavad väga hästi, et teist korda nad enam oksjonile tulla ei saa, sest selle sammuga loobutakse oma tagastatud eluruumi üürniku staatusest.

Oksjonil müüdavad pinnad ei kõlba elamiseks
See on üks järgmisi levinumaid väiteid ja peab enamasti paika. Paremad pinnad on juba müüdud-remonditud! Kuid ega ju kellelegi väevõimuga ostmist peale suruta! Viimastel aastatel on enamasti tõepoolest müüdud selliseid pindu, mille remont läheks linnale ebamõistlikult kalliks. Samal ajal on paljudel juhtudel inimestel taipu leida lihtsamaid ja odavamaid lahendusi ning materjale. Sealhulgas omaenese kätega ehitamine ja remontimine. See on ju tore. See on lahendus! Paljud pered on oma reaalse probleemi reaalselt lahendanud!
Kuid nüüd on see võimalus ammendumas, sest linnale tulnud elamufondi ülevaatus hakkab lõppema – on jäänud veel napp paarkümmend korterit. Ei saa muidugi välistada, et mõni üksik veel võõrandatakse.

Sotsiaaleluruumide eraldamine
Toimetulekuraskustes elavatele tartlastele eraldab linn ka sotsiaalkortereid. Selliseid üürnikke ei ole väga palju, kuid nad on olemas. Aastate lõikes on kortereid eraldatud järgmiselt: 2002. aastal – 28, 2003. aastal – 23, 2004. aastal – 11. Käesoleval hetkel on sotsiaalelamispinna taotlejana Tartus arvel üks tagastatud elamu üürnik.
Ääremärkusena olgu öeldud, et sotsiaalelamispinna taotlejate nimistu on meie võimuliidus olemise ajal Tartus vähenenud ligi 200-lt 2001. aasta lõpus 70-ni 1. novembriks 2004. aastal.

Juriidiline teenindamine
Linnavalitsuse juristid on abistanud sadu inimesi nende juriidiliste õiguste teadvustamisel ja kaitsmisel. Vajadusel on seda tehtud ka kohtus.

Kuidas edasi?
Olen algatanud Tartu linna elamumajanduse arengukava ülevaatamise või vajadusel uue koostamise vajaduse 2005. aastal. Selle käigus tahaksime läbi viia täiendavaid küsitlusi, sealhulgas tagastatud majade üürnike, kuid ka omanike hulgas, mille tulemusena peaks täpsustuma tartlaste ootused linnavalitsusele.
Tulemusena peaks valmima elamumajanduse tegevuskava eelolevateks aastateks.
Elamispind on selline eluvaldkond, mis puudutab kõiki. Olen seda meelt, et Keskerakonna üks olulisi tegevusvaldkondi võiks olla omandireformi tulemite analüüs ja selle käigus tekkinud ülekohtu korvamise võimaluste otsimine. Kui keegi kuskil tsiteerib mind teisiti, siis pole ta mind tähelepanelikult kuulanud.

Ülekohus Tartu ja tartlaste suhtes
Riigivõimu ülekohtuna, vähemalt Tartu poolt vaadatuna, tundub seegi, et kui omal ajal loodi KredEx, siis lubati, et see hakkab teenindama tervet Eestit ja omavalitsused saavad eluasemeprobleeme lahendada ka riigi raha kasutades. Üks peamisi sihtrühmi pidi olema just tagastatud majade üürnikud. Kahjuks muidugi ei ole need summad, mis Tartule on eraldatud, kaugeltki sellised, mida vajaksime ja mida oleme taotlenud. Kui see raha oleks vajalikus ulatuses Tartusse jõudnud, ehk poleks käesoleval kirjatükil üldse enam mõtet olnud. Vähemalt kõne all oleva elanikkonna grupiga seoses.
Jätkuvat optimismi ja ilusat jõulukuud kõigile!

Faktid: 1999. aastal – valitsuse korraldusega 10.03.1999 eraldati 23,5 miljonit, kuid riigi lisaeelarvega võeti see „tagasi" täies ulatuses.
2000. aastal taotles linn 50,6 miljonit – ei eraldatud üldse.
2001. aastal taotleti 2,5 miljonit.
2002. aastal taotleti 1,3 miljonit. Eraldati 0,97 miljonit väljatõstetute probleemide lahendamiseks ja 9,4 miljonit taotleti ning 1 miljon eraldati sotsiaaleluruumide vajajatena arvelolijate probleemide lahendamiseks.
2003. aastal taotleti 0,7 miljonit, eraldati 0,2.
2004. aastal taotlesime 3,6 miljonit – eraldatud on praeguseks 0,4.
Järeldused suudab igaüks ilmselt isegi teha.
Linn on ainuüksi sel aastal oma eelarvest eraldanud 2,2 miljonit krooni elamufondi remondiks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)