Euroõnnest saab euroõnnetus

Christenseni sõnul on praegu mõne euroala riigiga (näiteks Kreeka, Hispaania, Portugal) suuri probleeme. Need riigid ei ole pärast euroalaga liitumist täitnud vajalikke kriteeriume, lastes eelarve puudujäägil kasvada. Christenseni hinnangul kahtlevad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, kas uued liikmesriigid hakkavad pärast euroalasse sissesaamist neid kriteeriume järgima.

Christensen pole kindel, kas Eesti täidab 2011. aastaks Maastrichti kriteeriumid. Isegi siis, kui Eesti suudab need täita, lisanduvad n-ö pehmed kriteeriumid, mis puudutavad näiteks majanduslikku stabiilsust. Pehmeid kriteeriume ettekäändeks tuues võidakse Eestile ikkagi öelda, et euro kasutuselevõtuga tuleb oodata.

Taani pangandusasjatundja arvates ei taha Euroopa Keskpank põhimõtteliselt näha euroala laienemist enne, kui euroala enda probleemid on lahendatud.

Christenseni sõnul on euro kasutuselevõtul Eesti seisukohast nii eeliseid kui ka puudusi. Tema arvates poleks katastroof, kui euro kasutuselevõtt lükkuks näiteks 2020. aastasse. Tema hinnangul  oleks Eestile katastroof pigem loobuda õigest eelarvepoliitikast.

Kesknädal jagab Christenseni seisukohti. Meie vähemusvalitsuse poliitikud on euro nimel juba tänaseks majanduse köndistanud. Miks peaks Euroopa olema huvitatud kahe aasta pärast ebastabiilsust külvava „majandusliku laiba" liitumisest eurotsooniga?

Möödunud nädalal selgus Euroopa Keskpanga avaldamata raportist, et Balti riikides süvendab kriisi hoopis olulisel määral rahvusvaluutade kursi sidumine euroga. Ehk peaks peaminister Ansip nüüd süüdistama Euroopa Keskpanka ja Christenseni koostöös tumedate jõududega, nagu ta on seda varem teinud nendega, kes on soovitanud euro kasutuselevõtuni püüdlemise asemel asuda tegelema majanduse tõelise turgutamisega?

-o-

Jaga |