21. september 1941. aasta: Kuressaare vabanes punasest katkust

RALF R. PARVE,      22. september 2004


10. septembril kohtus peaminister Juhan Parts Vabadusvõitlejate Liidu esindajatega. Ta informeeris vabadusvõitlejate esindajaid valitsuse kavadest jätkata intensiivselt tööd Eesti lähiajaloo uurimisel ja tutvustamisel kogu maailmas, et selgitada tõde okupatsioonivõimude ajal Eestis toimunu ning totalitaarsete rezhiimide kordasaadetud kuritegude kohta.
Abistamaks peaministrit ning lootes, et antud lubadused tühipaljasteks sõnadeks ei jääks, annab Kesknädal selleks missiooniks omapoolse panuse.

Nõukogude rezhiimi verised tapatalgud Saaremaal
Bolševismipäikese verine loojang

63 aastat tagasi, 21. septembril 1941. aastal saabusid Saksa armee väeüksused Kuressaarde. Linna elanikud tundsid neil päevil suurt tänutunnet nende vastu, kes vabastasid Saaremaa pealinna punasest katkust. Punane paradiis kogu oma õnnega oli selleks korraks otsas.
Kuna punane terror võimutses Saaremaal kauem kui mujal Eestis, siis oli nõukogude rezhiimi vägivald seal suhteliselt ulatuslikum. Enne kui kommunistlik võim ja "võitmatu Punaarmee" 1941. aastal Saksa üksuste all kokku varises ning julgeolekuorganid ehk NKVD nägi oma võimutsemise lõppu, algasid Saaremaal kohutavad tapatalgud. Kuressaare vanglasse ja arestikambritesse veeti üle linna ja maakonna kokku inimesi, kellest vaid vähestel õnnestus punaste timukate käest eluga pääseda.
Pisike Kuressaare kandis ohvreid ning nägi metsikuid tapmisi peaaegu sama palju kui temast mitu korda suuremad Tartu ning Tallinn.
1943. aasta märtsiks oli ZEVi ehk Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskuse andmetel terroriohvreid Tallinnas 117, Tartus 208 ning Saaremaal 115.
Sama uurimisasutuse andmetel kaotas Saaremaa punavõimu ja NKVD võimutsemise ühe nõukogude aasta jooksul küüditamise, mõrvatute, surmasaanute ja mobiliseerimise läbi 4065 inimest.

Kommunismitondist vabanemise teisel päeval
Juba nädal enne sakslaste tulekut ja venelaste lahkumist liikusid Kuressaares suust suhu kuuldused, et lossis tapetakse öösiti vange. Kuuldusteks andsid põhjust Kuressaare lossi suunast öötundidel kestvad lasud.
22. septembril 63 aastat tagasi ja samal kuupäeval, mil nüüd punaveteranid Tallinnas Tõnismäel pruuni katku neavad ja ennast vabastajateks nimetavad, avastati Kuressaares esimesed kaheksa nõukogude terroriohvri laipa. Lossi õues Strandmanni veinitehase lähistel asunud spordiväljakult leiti värskelt kaevatud ühishaud, milles lebasid nelja mehe laibad. Kõigil hukatutel olid käed selja taha ning silmad riideräbalatega kinni seotud. Mõrvatutes tunti ära Vaigu kalatööstur Eduard Tamm, Kuressaare Tarvitajate Ühingu üks juhtidest Konstantin Taimaru ning Pihtlast pärinev endine miilits Richard Benne. Neljandat mõrvatut ei suudetud tuvastada. Kõik olid hukatud kuklalaskudega.
Meenuvad ammuloetud punaveteranide sõjamälestused, milles sarjati fašiste, kes mõrvasid nõukogude patrioote kuklalaskudega pähe. Selgub, et "kõrge kultuuri" ja "hea südamega" punaokupantidelegi oli taoline tapmisviis juba enne sakslaste tulekut selge.
Otsingud jätkusid, sest jäljetult kadunud maa- ja linnakodanikke teati olevat palju. Õige pea avastati lossi tühjast kaevust kolme mehe surnukehad. Tunti ära Haeska vanadekodu juhataja ja endine ajakirjanik Ulrich Kuuseberg-Kullend. Kõik kolm olid mõrvatud kuklalaskudega.
Ohvreid oli enne surma elajalikult piinatud ja pekstud kumminuudiga, mille otsas oli terastraat. See kumminuut leiti samuti üles.
Lossi lähedalt leiti veel üleni verine kušett, millel ohvreid enne mõrvamist piinati. Kušeti riidekate oli täis täägitorgete jälgi.
Aasta Eestis peremehetsenud punavõimu terroriohvrite ühismatus toimus Kuressaares 24. septembril 1941. aastal lossiesisel platsil ja kujunes tolleaegse ajakirjanduse teatel kogu Saare rahva suureks ühiseks leinapäevaks. Kõigi kommunismiohvrite puusärgid olid kaetud sinimustvalgete lippudega. Rahvusvärvidega, mille aadete eest nad mõrvati.

Komnoorte "täiuslik" staabikompleks
Terroriohvrite otsingud jätkusid. 25. septembril avastati suur ühishaud Kuressaare lossihoovil spordiväljaku merepoolses nurgas, valli sees asuvas keldris. Kahe päeva jooksul toodi keldrist välja 31 laipa, üks neist oli naisterahva oma. Tuvastati Kuressaare merekooli direktor Julius Teär, kohtu-uurija Friedrich Brever, kohtunik Adamsen, kapten A. Lipp Tahulast ja rida teisi maaelanikke. Neidki ohvreid oli metsikult piinatud.
Järgmine massihaud avastati lossi viiva tee ääres paikneva dr Hoffmanni maja all asuvast keldrist. Välja kaevati 29 mehe laibad. Nendest tunti ära endine Torgu ja Mustjala valdade sekretär Josua Köster, maaler August Minka, kingsepp D. Juhtund Kuressaarest, Kärla valla Kandla küla talunik Mihkel Tänak, Torgu koolijuhataja Jüri Matt ning metsavaht Johannes Tael. Siinkohal võime mõrvatute elukutseid vaadates veenduda, kui alatud olid mõnedegi nõukogude Eesti ajaloolaste väited, et 1941. aastal elimineeriti sõjaohu tõttu üksnes "ohtlik element".
Mis aga puutub dr Hoffmanni majja, siis sakslaste tulekuni asus seal komnoorte staap. Samal ajal, mil noored leninlased kihutuskirjandusega end ideoloogiliselt karastasid ja arvatavasti fašismivastaseid kõnesid kokku kirjutasid, mõrvasid ning piinasid kommunistide käsilased keldris tsiviilohvreid.
Ka üle tee asuva Eckesparre maja aiast leiti ühishaud, milles lebas viis hukatut. Nende hulgas Leisi apteeker mag. Eduard Kull. Samuti avastati selle maja puukuurist Saksa sõjaväelenduri laip. Tema olevat tolleaegsete ajalehtede andmeil andnud venelastele välja Randveres elutsenud talunik ja küla usaldusmees Espe, kelle majja lendur pärast hädamaandumist läks juua küsima. Ilmselt tolleaegsed "inimõiguste ja vabaduse eest võitlejad" ei tahtnud midagi teada sõjavangide kohta käivast rahvusvahelisest Haagi konventsioonist.

Mõrvatute kalmud hoiatasid idavõimu eest
Eelnevate õudustega nõukogude võimu ja NKVD ühistöö Saaremaal ning Kuressaares ei piirdunud.
1941. aasta sügisel leiti Torgus iidse küla lähedalt liivamäelt ühishaud ümbruskonna külades elanud kahekümne mehe surnukehaga.
1942. aasta 11. mail avastati Kuressaare kalmistult veel kaks ühishauda. Ühes oli seitse ning teises kaks laipa. Neist tunti ära 1941. aasta augustis kaduma jäänud Ruhnu tuletorni ülevaataja Johannes Merendi, Ruhnu kooliõpetaja Johannes Dans ja kaks Ruhnu elanikku.
2. juunil 1942. aastal täienes kohutav nõukogude võimu tapanimistu järjekordse ühishauaga, milles oli kuus laipa. Hauaplatsidele oli kohalikule kalmistuvahile eelneva tellimuse sisse andnud keegi vene mereväelane, seletades, et matmispaiku vajavat sõjaväehaigla. Vajas aga NKVD!
Kõik need kohutavad inimkaotused tõid saarlastele palju leina ning pisarad. Vaevalt leidus perekonda ja inimesi, keda poleks tabanud maailma esimesele sotsialismimaale, nõukogude võimule ja NKVDle nii omane terror ja metsik veretöö. Kes kaotas lähemad sugulased, kes aga häid sõpru, naabreid ning tuttavaid.
Kõiki neid jubedusi kajastasid saksa okupatsiooni aegsed ajalehed. Lühiülevaate Saaremaa veretöödest andis ka 1943. aastal ilmunud ja 1995. aastal kordustrükis ilmunud koguteos "Eesti rahva kannatuste aasta". Siit loeme:
"Kuigi ülesleitud ja veel leidmata hauakääbaste üle puhub tegelikult ainult tasane kodumaa tuul, kõnelevad need kalmud valjusti. Nad kaebavad nende peale, kel veresüü on, nad hoiatavad ikka ja jälle selle idavõimu eest, kelle jälgedel on voolanud vereojad."
Karmid sõnad? Sugugi mitte! Meenutagem 1941. aastal mõrvatuid Tartu ja Viljandi vangla õuelt, Scheeli suvilast, Kautlast, tapaohvreid Kärdla ligidalt Risti-Annemäelt, Pagari tänava ja Kawe piinakeldreid Tallinnas, 14. juuni 1941. aasta küüditamisohvreid, sõja algul Punaarmees olnud ja grupiviisiliselt mahalastud Eesti ohvitsere. Sellega loetelu muidugi ei piirdu.
Ent sellele kirjutisele internetist fotosid otsides jahmusin. Mitte ühtki ülesvõtet punarezhiimi terrorist. Küll aga 1944. aasta natside Klooga surmalaagri fotosid.

SÕJA-AASTATE TÕDEMUS:
"Kaks võimalust – kas natsidega koos kommude vastu või kommudega koos natside vastu – tähendab meile tegelikult valikut kahe võimaluse – kas katku või koolera vahel."
Folklorist Oskar Looritsa väljaandest "Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)