Kaks kolmandikku eestlastest ei tahagi eurot

Emor küsis „Kas Eesti peaks läbi viima rahvahääletuse Eesti kroonilt eurole ülemineku osas?" 59,52 protsenti vastas, et tuleks läbi viia rahvahääletus, ja 31,86 protsenti oli selle vastu. Vaid 8,62 protsenti ei omanud arvamust. Küsitlus toimus 15.-17. juunil 2010.

Mäletatavasti on varem viinud rahvahääletuse läbi Taani ja Rootsi, mõlemad rahvad otsustasid oma rahaühiku säilitamise kasuks. Huvitav oleks teada saada, miks Eesti valitsus rahva käest küsida kardab.

Veel küsis Emor: „Kas Teie pooldate üleminekut Eesti kroonilt eurole?" ja selgus, et 49,9 protsenti olid eurole ülemineku vastu ning 39,48 protsenti poolt. Arvamust ei omanud 10,62 protsenti.

Eesti vabariigi valitsus vastab referendumi teemalistele küsimustele trafaretselt, et „2003. aastal vastas eesti rahvas 67 protsendiga, et tahetakse Euroliitu, ja koos sellega andis vaba tee ka eurole".

Jah, kuid 2003. aastal ei vastanud meie inimesed kindlasti midagi selle kohta, millal eurole üle minna. Kas see tegu on mõistlik just Euroopa ühe sügavaima majanduskriisi tingimustes ja olukorras, kus 20 protsenti tööjõulisest elanikkonnast on töötud ning uus põlvkond seob oma tuleviku suures osas välismaaga? Niisugusel ajajärgul ei sisenda primitiivsed lahendused - a la vahetame lihtsalt raha ringi! - just väga tulevikuusku. Aga kui riigis ei saada hakkama fundamentaalsete probleemidega, mis riigivankri kraavist välja veaksid, eks siis käib lühinägelikule valitsusele euro kah.

Lugupeetav sinisilmne Ansipi valitsus! Euro ei pühi imeväel minema viimastel aastatel tegemata töö tulemusel tekkinud ühiskonnalõhesid ega -vaevu. Euroga seotud illusioonid purunevad kiiresti.

Jaga |