Miks riigijuhtide arvamus erineb rahva omast?

Heimar Lenk,      01. märts 2006


Meedia repliik

Vabariigi aastapäeval kinnitas president Arnold Rüütel, et Eesti ei ole eliidi projekt ja riik on loodud kogu rahva jaoks. Peaminister Andrus Ansip seadis oma kõnes sihiks eesti rahva jõudmise Euroopa viie jõukama sekka. Teist meelt olid pidupäevajärgsel varahommikul Vikerraadios tehtud telefoniküsitlusest osavõtjad.

Mõned katked raadiokuulajate telefonikõnedest otse-eetris:
– Kui olümpiakandidaatide peale mõelda, siis võib iseseisvuspäeva tähistamist õnnelikuks pidada. Aga kui Ansip ütles, et sellist Eestit me tahtsimegi, siis kahjuks sellega ma ikkagi nõus olla ei saa. Kui arvestada seda, millised on arsti juurde pääsemise järjekorrad, siis on see lausa masendav. Maakohtades bussiliinid kaotatakse ära – ei olevat tulusad. Kui need korralikult paika panna, oleksid nad kindlasti tulusad – olen nende asjadega ise kokku puutunud.
– Rongiliiklust Lõuna-Eestis ei ole siiamaani taastatud. Kui üldse mingit edasiliikumist ei toimu, siis ma ei saa öelda, et me sellist Eestit oleksime oodanud.
– Laari valitsuses arutati, kas sekretäri tugitool peab olema 30 000- või 300 000-krooniline. Kas ta kurat oli invaliid, see sekretär, et ta pidi Narvast tellima spetsiaalse tooli?
– On ka neid, kellel on nostalgia punavõimu suhtes, et siis oli ikka parem.
– Tehti ikka väga suur viga, et põllumajandus lasti põhja ja kõik tulevad maalt ära. Inimesed on võõrdunud praktilisest tööst.
– Kui ilus aastapäevakontsert meil oli! Mind huvitab aga see, et härra Tarto, kui loobus oma suurest medalist, miks ta ta siis sinna kommunistide hulka pidu panema läks? Miks ta seal oli? Lihtsalt tahtis ennast kuulsaks teha jälle.
– Mina oleks Eesti eluga rahul küll, kui seal üleval ei tehtaks nii palju lollusi. Üks tahab ära kaotada trammid, teine tahab ära kaotada rongid, kolmas ei tea, mis tahab. See nende tahtmine paneb teinekord minestama.
– Praegust on Eestis nii, et 24% elavad hästi, aga ülejäänud kas siis „eksisteerivad" või virelevad.
– Noortele peaks andma eeskuju, et neil on helge tulevik, et nad ei peaks „eksisteerima". Siis läheks elu paremaks ja kõik elaks sama hästi nagu Reformierakonna poisid.

Kokkuvõtet tehes oli saatejuht sunnitud tunnistama, et ühtegi hõiskamist „Niisugust Eestit me tahtsime!" helistajatelt ei tulnudki.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)