Tallinn keeras oma haiglatele selja

MERIKE MARTINSON,      12. jaanuar 2005


Samal päeval enne jõule kui kinnitati Tallinna 2005. aasta eelarve, ilmus Postimehes linnapea Tõnis Paltsu artikkel pealkirjaga «Tallinna tulevikku vaatamise eelarve», milles väljendus mõte, et pealinn peaks muretsema kogu rahva eest. Tegelikult on eelarvet lugedes tunne, et linnapea ei tea Eesti riigis toimuvast midagi.

Tervishoiusüsteem vaevleb finantskriisis, arstid lahkuvad massiliselt välismaale, sest siin- ja sealpool piiri makstavaid palku ei anna võrrelda. Haiglajuhid tunnevad muret heade arstide ja õdede lahkumise pärast.

Eelarves on arstide lahkumisega arvestatud
Praegu on aeg mõelda, kuidas lahendada probleemid finatskriisis vaevlevas Eesti tervishoius. On ennekuulmatu, et väljakujunenud olukorras ei toeta linn enda loodud raviasutusi. Tegemist on esimese sarnase juhtumiga Eesti Vabariigi algusest. Sellega on tõmmatud kriips haiglate renoveerimisvõimalustele.
Noorte arstide Eestisse jäämine pole samuti Tallinna linna huvi. Võrreldes käesoleva aasta eelarvega, on praegusesse eelarvesse tehtud muudatus, mis raskendab äsja ülikooli lõpetanud arstide majanduslikku seisu. Kaks ja pool korda on vähendatud noorte spetsialistide – arstide ja õdede – õppelaenu doteerimist.
Kuna linnapea Palts nimetas volikogu istungil rahasummade vähendamist arvestuslikuks, võib väita, et Eestist lahkuvate noorarstide arvu kahe ja poole kordne suurenemine ongi fakt, millega ollakse arvestatud.
Viimasel ajal on räägitud palju koolitervishoiu ümberkorraldamisest, ent juba kolm aastat on 41 Tallinna koolitervishoiukabinetti oodanud eelmise koalitsioonilepingu täitmist ruumide sisustamiseks ning remontimiseks. Lootus oli, et raha selleks leitakse 2005. aasta eelarves, kahjuks nii ei läinud.
Minu esitatud eelnõu koolipiima jagamise süsteemi korraldamiseks tekitas aga koguni «poliitilise tormi koolilapse piimaklaasis» ning selle asemel et otsida viisi, kuidas ülesanne kõiki pooli rahuldaval viisil ellu viia ja lapsed oma piima kätte saaksid, leiti kõikvõimalikke põhjuseid selle edasilükkamiseks.

Arstiabi ei saa olla äri ega poliitika
Tallinna linnaeelarve oli viimane lootus leida raha SA Tallinna Lastehaigla renoveerimise lõpetamiseks 2005. aastal. 80% kõigist renoveerimistöödest on tänaseks lõpetatud suures osas heategevuse toel. Lastehaiglale linna rahakotist aga raha ei leitud.
Praegu on ainus võimalus tööde jätkamiseks müüa lastehaiglale kuuluv kinnistu Nõmmel aadressiga Laste 1, mille ülalpidamiseks on kolme viimase aastaga kulutatud 3 miljonit krooni. Kinnistu müümise on aga linn lastehaiglale ühemõtteliselt keelanud.
Tähelepanu väärib, et teema arutamiseks on linnavalitsus pidanud kolme nädala jooksul kolm istungit ning esimesest otsuse eelnõust «enampakkumisega müügi kohta» on kahe järgmise koosoleku jooksul saanud seletamatutel põhjustel «hoonestusõiguse seadmine Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kasuks». Raske on mõista, mis on sellise takerdamisstrateegia taga, võimalik, et tegemist on ärilise või poliitilise tagamõttega otsusega.
Samal ajal müüb riigi asutatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla enampakkumisel 70 000 m2 suurust kinnistut lastehaigla Nõmme krundi vahetus naabruses.
Käisin hiljuti tunnustatud eaka kolleegi austamisvastuvõtul, kelle sõnavõtust jäi kõlama mure, et meditsiini on hakanud jõuliselt takistama äri ja poliitika. Kahjuks ei ole nimetatud tõdemus allakirjutanule võõras.
Tänases olukorras ootab Eesti tervishoid aga raha haiglate jätkusuutlikuks toimimiseks, arenguks ning arstide äravoolu peatamiseks. Tallinna linn oleks pidanud osaliseltki need vahendid eelarvesse leidma ja loosunglikult mõjuvad laused eelarvega tulevikku vaatamisest, samuti sellest, et lapsed on meie tulevik, oleksid sellisel juhul sisulist katet omanud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)