Kuidas Venemaa mõjutas Eestit?

Selle kohta ütleb vene vanasõna: hirmul on suured silmad. Minu arvamus seisneb aga selles, et Venemaal on sügavalt ükskõik see, mis meil toimub.

Jah, peab tunnistama, et Venemaa on mõjutanud meie sisemist poliitilist protsessi. Aga mis suunas? 1990. aastate jooksul sai Eestis poliitikat tehtud väga suures osas just Vene rahaga.

Kui keegi suvatseks meelde tuletada, kes olid tollal näiteks Isamaaliidu suurimad sponsorid, siis näeks ta, et nendeks olid transiidimajandusega tegelevad ettevõtjad. Nad teenisid miljardeid Vene transiidilt ning osa kasumist kandsid enamasti Venemaa vastast retoorikat arendavate erakondade arvetele. Vene riik oleks saanud selle ebaloomulikuna tunduva protsessi päevapealt peatada, kuid seda ei tehtud. Selge see, et huvi puudumise tõttu.

Teisalt pole Venemaa 22 aasta jooksul teinud ühtegi tõsiseltvõetavat sammu, selleks et toetada mitte-eestlasi nende soovis säilitada kvaliteetne emakeelne haridus vmt. Kunagi oli Eestis mitu erakonda (EÜRP, VEE jt), mis positsioneerisid ennast venelaskonna parteideks. Hetkel pole neist jälgegi. Kui Venemaal oleks olnud huvi mõjutamaks meie siseriiklikku poliitilist protsessi, siis poleks seda ealeski juhtunud.

Ka majanduse ja rahanduse poolest Eesti pole Venemaale mingi huvipakkuv riik. Kui rääkida meie siseriikliku majanduse mõjutamisest, siis võib rohkem tuua näiteid sellest, kuidas Venemaa püüab nn „Eesti sõltuvusest" lahti saada. Näiteks oli Nord Streami projekt esmalt seotud Eestiga; see oli igas mõttes loogiline. Siis aga hakkas Riigikogu sellele vastu, ning tulemuseks ehitati gaasijuhe veidi kallimalt ning kasumit sellest hakkasid saama Soome ja Rootsi, mitte aga Eesti.

(Olen üsna informeeritud isikult kuulnud, et meie parlamendi protest oli suure tõenäosusega Venemaa poolt kinni makstud - selleks et leiduks põhjus gaasijuhtme marsruudi muutmiseks ning see välja saada Eesti sisepoliitika mõjusfäärist.)

Veel üks ilus näide on Ust-Luga sadam. Selle ehitamine oli vaevu elus oma kümme aastat, enne kui viis-kuus aastat tagasi hakati Ust-Lugat hullumeelses tempos arendama. Hetkel on selle sadama võimsus juba üle 50 miljoni tonni aastas, eesmärgiks 130 miljonit tonni. Eesti kaotab tohutu osa Vene transiidist, kaotab töökohti ja riigieelarve laekumisi, ning seda sel põhjusel, et Venemaa on selgelt võtnud suuna Eesti Vabariigi ignoreerimiseks suvalistes majandusprotsessides.

Mis aga puudutab brigaadikindral Jānis Kažociņši väidet altkäemaksude kohta, siis ajab ta segi Venemaa kui poliitilise subjekti ning Venemaalt Eestisse ja Lätti tulevad eraisikud. See oleks sama mis väita, et kuritegelikud Venest Eestisse tulnud ning siin IRL-ilt elamislubasid ostnud tegelased on ametiisikud, kelle käitumine on Venemaa välispoliitika koostisosa.

MIHHAIL STALNUHHIN, Riigikogu liige

Jaga |