Arvo Sarapuu koondab Järvamaa omavalitsusi ühe mütsi alla

URMI REINDE,      07. juuni 2006


Mai lõpul Järvamaa omavalitsuspäevale kogunenud linna- ja vallajuhid ning kõrged riigiametnikud tõid Paide Kultuurikeskuse saali teravalt elulisi teemasid, mis käsitlesid Eesti edendamist omavalitsustes. Ja omavalitsuste kaudu terves riigis.

Vaatamata uuema Eesti mõne valitsuse kõvale maaelu- ja maarahvavastasele pingutamisele pole laastamistöödega õnneks päris lõppu siiski jõutud. Vähemalt Järvamaal mitte. Õigem oleks öelda, et omavalitsustegelased tunnetavad oma jõudu kasvavat. Nad on aru saanud, et üheskoos tegutsedes ollakse tugevad. Ja julgemad.

Omavalitsused keskenduvad ühistele teenustele

Järvamaa 12 omavalitsuse (10 valda ning Türi ja Paide linn) esindajad arutasid omavalitsusliidu senist tegevust ja vaagisid edasiminekuteid.
Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Arvo Sarapuu juhtis üritust ärksusele üleskutsuvalt ja ärgitas kokkutulnuid aktiivsele mõttevahetusele. Sest ega Riigikogu esimees Toomas Varek, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Lääne prefekt Priit Suve (asendas siseminister Kalle Laanetit, keda ei lubanud Tallinnast välja rahutu pronkssõdur) ega Põllumajandusministeeriumi abiminister Rain Vändre iga päev Eestimaa südamesse satu.
Sarapuu ütles, et omavalitsusliidu eesmärke ja tegevust iseloomustab kõige täpsemini strateegia, mis keskendub ühiste teenuste väljatöötamisele ja nende parendamisele.
„Omavalitsused keskenduvad ühiste teenuste pakkumisele prügimajanduses, ühistranspordis, riigihangetes ja muudes sellistes valdkondades, kus läheb vaja mitme omavalitsuse jõudu, et mõni hea asi käima saada," rääkis Sarapuu. „Näiteks toimib hästi Väätsa prügila. Samuti on kavas AS Järva Haigla ümber korraldada sihtasutuseks. Sellised teenindavad ju kõiki omavalitsusi."
Paide linnavolikogu esimees Ants Hiiemaa tõi välja mõned tulevikukavad, mis tuleks kiiresti ellu viia. Paide kui maakonnakeskus vajab spordihalli, kus saaks korraldada suurüritusi ja mis mahutaks vähemalt 3000 inimest. Sellest saaks Järvamaa tähtsaim kooskäimiskoht. Praegu midagi ligilähedast ei ole.
Samuti vajab renoveerimist seesama kultuurikeskus, kus omavalitsuspäeva peeti. Nõukogudeaegne imposantne suurehitis on paraku oma paremad päevad juba ära elanud. „Kui kultuurimaja korda saab, tahame tuua Paidesse esinema kutselisi teatreid," lubas Hiiemaa.
Renoveerimist ootab gümnaasium ja projekteerimisel on mitu uut kaubakeskust. Hiiemaa sõnul on kõigi nende projektide taga linnade-valdade ühine huvi ja üheõlatunne.

Omavalitsusliidu ja maakonna koostöö

Koeru vallavanem Jaago Kuriks tegi kokkuvõtte Järvamaa Omavalitsuste Liidu viimase paari aasta põhisuundadest. Ta mainis tähtsaima asjana, et Järva maavanemaga on sõlmitud ühiste kavatsuste leping, mida täidetakse hästi.
Maavanem Üllar Vahtramäe omalt poolt kinnitas öeldut. „Oleme suutelised maakonna arengutes kokku leppima," ütles ta ja lisas, et naabermaakonnad on sellise kava üle võtnud, kadestades järvamaalasi maakonna ja omavalitsusliidu pika (10 aastat!) koostöö pärast. Vahtramäe arvates võiks koostöölepe saada sõlmitud kauemakski kui üks aasta.
Kuriks tõstis oma sõnavõtus esile veel mõningaid suundi, kuhu omavalitsusliit lähiajal tähelepanu pöörab või on juba pööranud: ühisprojektid Euroopa Liidu struktuurifondidele, omavalitsusliidu ühisasutuste planeerimine, maakonna IT-alane väljaarendamine, omavalitsuste ühisarhiivi loomine, maakondliku spordi ümarlauad, haridus- ja koolivõrgu areng ning kultuuritegevuse koordineerimine maakonnas jpm. Ta kutsus omavalitsejaid üles ideid julgelt välja pakkuma ja mitte kartma ehteestlaslikult, et ehk midagi jääb täitmata.
„Kui sind ei ole siin, siis ei ole sind olemaski!" rõhutas Kuriks omavalitsusliidu keskset rolli maakonnas.
Maakonna ja omavalitsusliidu koostöö kohta märkis maavanem sedagi, et Järvamaa arengustrateegiate sõnastamisel ja väljavalimisel on aktsioonis mitmed erinevad huvirühmad: erakonnad, omavalitsused, riigiasutused, liikumised (nt „Kodukant Järvamaa" jmt), pastoraadid. Kõigil neil on oma „siht ja tee". Erihuvide rohkusele vaatamata oli maavanem optimistlik: „Omavalitsuste volikogud on maakonna ja omavalitsusliidu arenguleppe heaks kiitnud."

Riik tugineb omavalitsustele

Omavalitsuspäeva korraldatakse üle kahe aasta.
Sel korral said järvamaalased julgustust Riigikogu esimehelt Toomas Varekilt, kes kinnitas, et kui vahel ka tundubki, justkui kipuks riigi panusest maakondade tulevikku väheks jääma, on omavalitsused nüüd ja tulevikus ikkagi riigi alustaladeks. Spiiker kutsus omavalitsustegelasi tõsisemalt osalema oma ettepanekutega seadusloomes.
Varek rääkis omavalitsuste põhiväärtustest: demokraatia, autonoomia, subsidiaarsus. Ta tõdes, et riik avaldab omavalitsustele kohati liiga tugevat survet, samal ajal omi nõudmisi vajalike rahaliste vahenditega katmata jättes.
Probleemidest kõneldes peatus Riigikogu esimees esimesena küsimusel: mida teha selleks, et noored inimesed tahaksid maale elama minna?
Siit läks jutt edasi Sotsiaalministeeriumi valdkonda, sest praegu ei anna riik mitte sentigi kohaliku meditsiini toetamiseks. „Olen aru saanud, et Sotsiaalministeerium töötab välja uut haiglavõrgu arengukava, mis Eestile rohkem sobiks; aastaid tagasi juurutatud rootslaste oma on vist prügikasti visatud," ütles Varek saalitäie kokkutulnute heameelesumina saatel.

Milline on ideaalne kool?

Suurimat vastukaja tekitas haridus- ja teadusministri Mailis Repsi kõne koolivõrgu rahastamismudelist. Meedias sageli teenimatult sugeda saanud noor minister võlus omavalitsusrahvast oma tegevusvaldkonna peensusteni küündiva tundmisega. Järvakatel oli haridusjuhile terve tulv küsimusi, millele minister üksikasjalikult vastas. Ainult üht palus Reps: ärgu küsitagu, milline on ideaalne kool. Sest sellele küsimusele nii lühikese ajaga põhjapanevat vastust anda ei saa. Küll aga võiks igaüks selle üle ise mõtelda. Mõtelda olukorras, kus lähiaastail väheneb Eestis õpilaste arv üle poole – 2008. aastal on koolides lapsi vaid kuni 40% võrreldes praegusega. Ja mõelda sellele, et paari aasta jooksul läheb pensionile 60% praegu klasside ees seisvatest õpetajatest.

Naftasõjale eelistaks Järvamaa bioenergia tootmist

Kui haridusteemad paelusid ühtviisi nii nais- kui ka meesomavalitsejaid, siis Põllumajandusministeeriumi abiministri Rain Vändre esinemine tekitas tõsisema huvilainetuse meeste seas, sest ta peatus Eesti (et mitte öelda – kogu maailma) jaoks ühel kõige põletavamal teemal – energiatootmisel. Täpsemalt – bioenergeetika osatähtsuse tõusul ning selle tarbeks sobiva biomassi tootmise võimalikkusel ja võimatusel.
Kas selleks saaks kasutada Järvamaa endisi kuulsaid kartulipõlde? Kas kütta puudega või elektriga? Kui suure osa energiast peaks moodustama taastuvenergia? Kas riik võiks bioenergia tootmist stimuleerida rahasüstidega ? Selle kõige üle paistsid Järva mehed tõsiselt mõelnud olevat. Nüüd arutatigi koos abiministriga, missuguseid tulevikuväljavaateid selles valdkonnas leidub.
Kareda vallavanem Ülo Ansberg tegi koguni ettepaneku, et võib-olla tuleks kogu riik viia elektriküttele. Väidetavalt tundub see kallis, aga lõppkokkuvõttes tulevad kõik teised viisid töö- ja materjalimahukamad.
Naisinimesele, kes seda tõsist energiaarutelu kuulas, jäi eelkõige mulje, et siingi peab Eesti ütlema (nagu ka haiglasüsteemi puhul), mida ta ise tahab ja millele orienteerub. Ja teine mulje: energiateema intellektuaalne potentsiaal ei peitu mitte üksnes Narvas, valitsuses või piiri taga, vaid osaliselt ka Järvamaal. Ja mõtlevaid päid on kõigis maakondades! Kui kõigi omavalitsuste ajupotentsiaal üle riigi kokku koguda ja ära kuulata, mida energiamajanduse olevikust ja tulevikust üldse laiemalt arvatakse?
Tahaks tõesti teada. Kaua me ikka neid „Bagdadi äärelinna"-uudiseid päevast päeva kuulame ja sedaviisi passiivselt naftasõjas osaleme?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)