Vaata maailma talupojatarkusega

KAUPO TÕRUKE,      06. veebruar 2002




Praegusaja maailmas pole raske arvata, miks kõik, kel vähegi lootust on pääseda Euroopa kõliseva kukru manu, lausa pöörases hoos on selle kukru omaniku kiitmisega. Kui langevad igat sorti ilustused ja kilinad-kõlinad, avaneb pilt kõige argisemale rahaahnusele ja saamahimule.

Mida kõrgemal redelil asub ametnik, kes peaks tegelikult hea seisma kogu Eesti rahva hea käekäigu eest, mida lähemal ahvatlevale eurosirale, seda sõnaosavam, lausa ekvilibristi-tsirkuseartisti osavusega sõnakuulikesi pilduv ta eurohüvede kiitmises on.
Eestlane on aga ajast aega olnud kahtlev ja kaalutlev, pole olnud eriti tõtlik järele jooksma igat sorti tühikargajatele. Iga sellist elumuudatust tuleb vaadata pikas perspektiivis, muidu kujuneb välja üks suur rähklemine nagu tänapäeva abielus. Täna üks, homme teine, ülehomme jälle uus.

Usuks Uku Masingut

Teeme ühe sisenemise Uku Masingu loomingusse. Tema kirjatüki "Pessimismi põhjustavad nähted" kolmandas osas kõlab üks lõik järgmiselt:

"Meile võiks olla ainult lohutuseks, et me pole kunagi kuulund Lääne-Euroopa kultuuri ja kõik Eesti Lääne-Euroopasse viimise katsed on mõttetud ja asjatud.
Oleme üldse üks väga imelik nähe nagu mõni neegrikuningriik Aafrikas: ürgrahvale on pääle laotud tsivilisatsioon ja küsimus on, kas me selle kuidagi välja kannatame või mitte. Ma usun esimest. Meil on ajaloos niisama vähe tähendust kui tasmaanlastel - Euroopa hävitas nemad ja hävitab meidki ja kultuuriloole see on täiesti ükskõik. Oleme olnud alati Aasiast, aga oleme teind selle rumaluse, et oleme endale võtnud kanda Euroopa nagu neegridki ja nüüd on meie saatus enamvähem kindel - emb-kumb, kas meie hävitame iseend, nagu seda teeb surev Euroopa, või hävitab meid tõusev Aasia.
Meie peame teadlikud olema sellest, et oleme niikuinii surmale määratud rahvas lähemas tulevikus ja sellepärast pole me ülesanne sugugi mitte selle eest hoolitseda, et ei sureks kuidagiviisi välja eestlaste sugu, see oleks ka läbiläbi mõttetu ettevõte, sest me oleme maitseda saand mürki ja nüüd ei päästa meid enam sellest miski, ka mitte
Taarareligioon."

Mürgi koha pealt on Masingul õigus. Järva Teatajas (3.01.2002) püüab politoloog ja majandusteadlane Enn Soosaar pikemas artiklis "Kui uks Euroopa Liitu jääb kinni" näidata kõiki õudusi, mis hakkavad siis juhtuma. Päris kindlalt on see artikkel pressung niiöelda rohujuure tasandil, pika süütenööriga stardilaeng euroliidu referendumiks.
Silmnähtavalt tellimustöö. Ja kuigi on toodud teadmiseks, et uurimustöö tehti koos teadlaste Erik Tergi, Eiki Bergi ja Urmas Varblasega, on argumendid pigem kantud paarikümne aasta tagusest propagandasõnavarast "...et mitte kusagil ega kunagi varem ei ole saavutatud erinevate rahvaste ning riikide nii tulemuslikku koostööd nagu ühinenud Euroopas."
Eks ole ju tuttav! Vähemalt eestlaste vanemale põlvkonnale.
Kes vähegi maailma asjadega kursis, see peaks küll pikaks ajaks mõttesse jääma - millisest koostööst käib jutt? Äsja Euroopa Liitu astunud soomlased jätavad oma talud maha ja linnastuvad, sest paljutõotavad ELi toetuspaketid ei loonud lubatud talunikke soosivat olukorda. Käib hoogne maaelu soikumine, suletakse maakauplusi ja muid infrastruktuuri ettevõtteid. Pilt on üsna sarnane sellele, mis toimub Eestimaal juba enne Euroliitu astumist.
Veel kardab Soosaar, et "Üksiolemine ärgitab äärmusrahvuslasi piirama muulaste õigusi." Tundub küll väga otsitud ja kusagilt väljakistud väitena, justnagu pehastanud pakuots toetamaks viltuvajunud hütti. Ja siis muidugi see äraleierdatud Moskva poolt ähvardav oht.

Klaaspärlite eest müüme isademaa

Mis puutub spekuleerimisse välisraha juurdevoolu kahanemise, Eesti ekspordivõime vähenemise ja riigieelarve puudujäägi teemadel, siis nii need kui ka selle tagajärjel palga- ja pensionitõusu aeglustumisega ähvardamine on lihtlabane tavalise kodaniku hirmutamismetoodika. Kõik need hirmujutud on räägitud kõigepealt arvestusega, et rahvale võib ajada igasugust udu ja ta jääb kindlapeale uskuma, mida teadlased räägivad. Kõik kokku aga ilus muinasjutt, milles vaheldumisi kasutatakse meelitamist ja ähvardamist.
Juba ammu on teada, et riikide vallutamine on sõjaliselt sadu kordi kallim kui nende vallutamine majanduslikult. Nii peaks armas eestlane endale aru andma, et lähema kümne aasta jooksul võib Eestimaa olla maha müüdud, majanduslikult anastatud, ülepea võlgades ning muudetud rikkurite golfiväljakuteks.
Üks teine eestlane, Herbert Vainu, tahab teha Eestimaast midagi USA indiaanlaste reservaatide taolist, kus rahvarõivastes pärismaalased vihuvad iga päev rahvatantsu ja kogunevad igal aastal kogu ülejäänud maailma hämmastuseks suurele laulupeole. Jään kommentaari võlgu.
Jõudes igatsetud Euroopa Liitu, oleme maha mänginud kõik oma shansid süüa oma ja odavat, meile energeetiliselt ainuvastuvõetavat toitu, olla peremees omal maal. Oleme läätseleeme eest maha müünud oma sünnieesõiguse, klaaspärlite eest oma isade maa ja meile ei jää ega tule enam mingit võimalust, sest praegu on meie viimane võimalus olla ISE.

NATO - koloss nagu iga teine

Jutud NATOst on väljakujunenud maailma jõujoonte deshifreerimisel äärmiselt lapsikud, et mitte öelda hullemini. Muidugi on maailmastruktuurid väga inertsed oma suurte mõõtude tõttu ja oleks vale arvata, et täna-homme NATO lagunema hakkab, kuid iga organisatsioon kannab enda loomises ka tema hävinemise idu ja NATO pole ses suhtes erand.
Ühel hetkel kujunevad maailmas välja teised jõujooned ja nende tulemusel hakkavad senised struktuurid oma tähendust kaotama. Mingi aja püsib koloss inertsist, siis aga paratamatult laguneb. Ja on arusaamatu, milleks on meil selline häda viia lagunevale kolossile oma niigi nigelaid ande, mida meie oma rahvas vajaks hoopis hädalisemalt. See on lausa mõistusevastane. Sama mõistusevastane, nagu praeguseks kujunenud maailmas kutsuda üles partisanisõjale, esiisade püss pihku pigistatud - võssa hiilima!

Aga kui tulevad raketibaasid

Kujutlegem, mis juhtub, kui me saame NATOsse. Variante ja arenguid on mitmeid. Üks võiks olla järgmine.
Koos Eestiga, võib-olla pisut hiljem, saab NATOsse ka Venemaa. NATO-ülemused on küll kinnitanud, et mingeid väekoondisi meile ei saadeta. Aga mida siis? Arvata on, et tehakse raketibaasid, mida saab juhtida kaugjuhtimise teel. Mis juhtub, kui tuleb vaenlane?
Vaenlane saadab oma tuumalaengutega lõhkepead ja need limpsaks armsa Eestimaa nagu koer ära, lompsti ja läinud! Või tuleb jälle meid kaitsma samas NATOs meiega koos tegutsev Venemaa oma väekoondistega, õiendades ühekorraga arved ka tülikate eestlastega, mine võta kinni, kes on kes, segane aeg ju. Ja meie muudkui anname neile võsast tina - aga nad ju relvavennad?
Üheksasaja üheksakümne üheksal juhul tuhandest ei sünni meile sellest loost midagi head, vaid ikka jälle tuleb ainult tagantjärgi nentida, et tahtsime küll parimat, aga läks nagu ikka... Aga siis, kui on juba läinud, pole seekord arvatavasti isegi enam kahetsejaid, või kui on, siis need on ammu kusagil mujal.

Olgu siis referendum NATO küsimuses!

Kui aga siiski jääb peale üliväga suur NATOsse tahtmine, siis ...mõõdetagu seitsekümmend seitse korda ja otsustagu selle üle rahvas. Ei tohi, ei saa, ei ole lubatud tekkida olukorral, kus rahvas pannakse sündinud fakti ette niivõrd teda ennast puudutavas küsimuses.
Eesti rahvas, nõudke valjul häälel referendumit NATO asjus! Seda on püütud ELi referendumi varju jätta ja meile esitatakse ainult mingeid pollide tulemusi. Polle on võimalik läbi viia nii, et sada protsenti küsitletutest hääletavad poolt.
Kas on alternatiive elik muudmoodi olukordi? On küll ja ainuke võimalik on iseolemise olukord, konstruktiivne koostöö kõigi soovijatega. Aga niutsuda pole vaja, pole me mingid kodutud ja nälginud kutsikad, meil on ajupotentsiaali ja tahet. Mitte kõik ei vahi silmad laiali mööda maailmakaari, kord itta, kord läände.
Tuleb ainult teada, mida tahetakse, ja osata seda tahtmist ellu viia. Siis säilib Eestimaa ja ka eestlased. Ja seejuures tuleb ära kasutada kogu ajupotentsiaal, mitte ainult need, kes värskelt koolipingist tulnud. Vanema põlvkonna elukogemusel on hindamatu väärtus, võiksid nad ju olla konsultantideks, kui neid millekski muuks usaldada ei saa.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)