Segadused rahapaja ümber

PEETER TEDRE,      04. oktoober 2006


Õigust, mis on kaugenenud õiglusest, on väga raske tagasi pöörata õigele rajale. Seda nägime 14. septembril Riigikogus, kui 47 Res Publica, Isamaaliidu ja Reformierakonna poliitikut tunnistasid kehtetuks omandireformi aluste seaduse ümberasujate paragrahvi. Baltisakslaste järeltulijad loodavad nüüd oma Eestisse jäetud vara kompenseerida või tagasi saada.

47 häälega võib muidugi mida tahes vastu võtta, kui vastaspoolel on küll õigus, aga vähem hääli. Kui 47 häält esindavad omakasu ja ahnust, vastaspool aga riigimehelikkust ja missiooni. Need viimased kaks asja Eesti Vabariigis muidugi in ei ole. Riigimehelikkust ja missiooni esindasid sedakorda Keskerakond, Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Baltisakslased jätkuvalt ei ole õigustatud subjektid

President Rüütel lükkas selle seaduseparanduse tagasi, sest see on vastuolus põhiseadusest tuleneva õigusselgusega ning igaühe õiguskaitse põhimõttega. Arutelu jätkus 27. septembril Riigikogu saalis.
Omandireformi käigus on põhiliselt vaieldud selle üle, kas varade taotlejad on õiguslikud subjektid või mitte. 1991. a jõustunud omandireformi aluste seaduse järgi olid õigustatud nõudma õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist kõik, kel oli 1940. a. 16. juuni seisuga Eesti kodakondsus.
Hiljem vastu võetud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord (1993) täpsustas, et Eestist lahkunud isikute omandis olnud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotlused lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel. See paragrahv nüüd kehtetuks tunnistatigi. Kuid mitte tagasiulatuvalt!

15 aastat tagastati seadusevastaselt

Kui praegune seaduseparandus tagasiulatuvust ei anna, on omavalitsused seega 15 aastat neid varasid tagastanud, eirates kehtinud seadust ja tagastamiskorda. Või nagu märgib president – vara on tagastatud õigusliku aluseta. Teame, et aastatel 1991–1997 tagastati neid hinnalisi kinnistuid ülima kiiruga.
Tõrge tekkis 1998. aastal, kui nende majade elanikud pääsesid ligi tagastamisdokumentidele – varem oli see neile keelatud! Ilmusid ka välja nn transpordinimekirjad, kus Eestist lahkunud etnilised sakslased nimede ja aadressidega mustvalgel kirjas. Avalikkust tabas shokina teade baltisakslaste kunagiste varade tagastamise seadusevastasusest. Kohtud hakkasid langetama majaelanikele soodsaid, s.o seaduslikke otsuseid. Tallinnas oli paraku suurem osa neist varadest juba läinud uusomanike valdusesse ja siis kohe edasi müüdud võimaldamaks muundumist nn heauskseks omanikuks.
1998. aastal algul pöördus Eesti Üürnike Liit avalikus kirjas tollase justiitsministri Paul Varuli poole ettepanekuga, et kohalikud omavalitsused vaataksid üle linnavalitsuse korraldused, millega oli otsustatud vara tagastada. Just see korraldus riisub korterivaldajalt võimaluse eluruum erastada. Tegime ettepaneku korraldused tühistada, kuivõrd need on tehtud seadust rikkuvalt.
Tollal kehtinud kriminaalkoodeks käsitles varavastaseid kuritegusid sõnaselgelt riisumisena kas omastamise, raiskamise või ametiseisundi kuritarvitamise teel. Süüdlastele nähti ette karistused.
Kui aga vara on juba kantud kinnistusraamatusse uue omaniku nimele, siis "tuleb seada sinna keelumärk", sedastas oma intervjuus Paul Varul (Sõnumileht, 2.06.1998).

Professor Varul andis nõu, mida teha: seda paragrahvi ei tohi tühistada, sest siit tuleneb 1991. a. otsus, mille järgi ümberasujad ei ole õigustatud subjektid; küll aga tuleb tühistada viide kokkuleppele Saksamaaga, sest sellise kokkuleppe on Saksa pool nüüdseks välistanud.
Nii oleks õiguslik ebaselgus kõrvaldatud ja sundüürnikel võimalik korterid erastada.

Ega ometi ei loodeta pääseda karistusest?

Tuhanded inimesed on elanud 15 aastat frustratsioonis. Kes on süüdi? Kas keegi tõepoolest arvab, et seda küsimust on võimalik maha vaikida – demokraatia tingimustes, euroopalikus õigusruumis, internetiajastul?
Arvan, et ümberasujate kohta käiva seaduseparandusega on Riigikogus toime pandud jõhker surve eesti rahvuslike huvide vastu. See kinnitab veel kord, et baltisakslaste varade ümber askeldanud ametiisikud ja kinnisvaraärikad (kellest mõnigi on ostnud endale koha Riigikogus ja tõstab hoogsalt kätt „äraostmatute" poolel), on toiminud seadusevastaselt. Igasugused katsed seadustada seadusetust on aga olemuslikult kuritegelikud. Advokaat Indrek Teder väidab (Äripäev 11. september): kui tegu on vale teoga sisuliselt, siis ei ole see õige ka juriidiliselt. Tal on tuline õigus!
Loomulikult kehtib Tederi väide vaid õigusriigis. Niisiis, millal võetakse vastutusele ametnikud, kes 15 aasta jooksul on seadust rikkudes baltisakslaste maju võõrandanud? Nende majade seaduslikel üürnikel on ju paberid käes, ja neil on selgeltloetavad allkirjad all.

Seda artiklit keeldusid avaldamast sõltumatud väljaanded SL Õhtuleht ja Postimees.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)