Kapital ei tunne piire seal, kus mõistus on piiratud

HARRI RAUDVERE,      16. juuli 2003


Valikuvabadus algab meist, meie maailmavaatest, mis tuginedes teadmistele ja praktilistele kogemustele lubab leida lahendusi ka komplitseeritud olukordadele.
Samuti kehtib see Euroopa Liiduga liitumise osas. Mida sõltuvam ja mõjutatavam on inimene, seda suuremaid eeliseid otsib ta "tõotatud maalt" - Euroopa Liidust -, põhjendades oma valikut alternatiivi puudumisega, või maalib oma napist fantaasiast
lähtudes endale ja teistele tonti SRÜ mõjusfäärist, täielikust isoleeritusest või laenuintresside tõusust.
Euroopa Liiduga liitumise vastaste, nn iseseisvuslaste hulgas on käsitlemisel mitmeid eri käitumismalle Eesti jätkusuutlikkuse kohta sõltumatu ja suveräänse riigina. Osaliselt on need õigedki, kuid ei kajasta tervikkontseptsiooni. Eriti rõhutatakse liberaalse turumajanduse "ainuõiget" peaprintsiipi ühiskondlikes suhetes. Mõte olekski õige, kui liberaalsusega ei liialdataks - see on juba võtmas anarhia kuju nii Riigikogu kui valitsuse tasandil, rääkimata juba tavakodaniku arusaamadest.
Liberaalsus teatud koguses ja õiges vahekorras on vajalik, kuid oma uue arengusuuna alguses olev ennast kindlustav ühiskond ei saa kindlasti läbi ilma riikliku regulatsiooni tagala toeta. Mitte sellepärast, et kontrollida ja suunata liberaalses turumajanduses liikuvaid ressursse, vaid sellepärast, et vältida kapitali kontsentreerumist, samas tagades riiklikult rahvuse arenguks vajalike ühiskondlike ressursside otsese ja sihipärase liialdusteta kasutamise.
Riik peab kohustuslikus korras konkureerima vabaturul kindlate teenuste osutamise osas erasektoriga! Mitte et takistada vaba ettevõtluse arengut, vaid et ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud piiratud ressursist ei saaks eraettevõtte kasumi lõviosa.
Liites kildhaaval põhitõed ühtseks tervikuks, saame majandusmudeli, mis on parem ja paindlikum kui Euroopa Liidu "alternatiivitus" ja annab hoogu Eesti Vabariigi arengule.
Euroopa Liitu astumise ja oma iseseisvuse loovutamise asemel vajab tänane Eesti radikaalseid muutusi, mis tuginevad põhimõttele, et kõrgema võimu kandja on rahvas, kes enda eksistentsi ja heaolu eest hoolitseb.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)