Klandorf: Midagi on kapos mäda

Seevastu pikaaegset politseijuhti Koit Pikarot häirib, et keegi ei ole püüdnud selgitada, miks ikkagi sai Dressen pika aja vältel informatsiooni Venemaale müüa ja kes on selle eest vastutav. Pikaro sõnul oleks vaja süü üles tunnistada, aga praegu räägivad Aeg, Aru ja Vaher hoopis, et kaitsepolitsei on puhtam kui kunagi varem. Tuleb ju välja, et nemad istuvad kogu aeg puu otsas, kui nende haldusalas käib tulistamine.

Ka Eesti eriteenistuse looja Kalle Klandorf möönis, et midagi on kapos mäda, kui nii palju omi vahistatakse. Tema sõnul tegutseb kapos liiga palju mehi omakasulisel eesmärgil. Nii Indrek Põder kui ka Aleksei Dressen on käitunud Klandorfi arvates just omakasu saamiseks.

"Kapos torkab silma, et just staažikamad töötajad on astunud halvale teele. Seetõttu arvan, et kontrolli selle organisatsiooni üle peaks kindlasti suurendama," ütles Klandorf Delfile.

Väidetavalt müüs Aleksei Dressen Venemaa föderaalsele julgeolekuteenistusele (FSB) olulisi Eesti riigisaladusi. Kui kaua Dressen FSB huvides tegutseda sai, pole täpselt teada, arvatakse, et aastaid. Kui riigireetmine leiab kinnitust, on vastuvaidlematult tegu ränga kuritööga.

Kuid sarnaselt Kaitseministeeriumi rünnanud Karen Drambjani juhtumiga on ka praeguses loos üksjagu segast. Avalikkusele näidati, et Dressen viis oma abikaasa Viktoria lennujaama, kus too pidi minema Tallinna-Moskva lennukile. Vahetult enne lennuleminekut võtsid julgeolekuametnikud Viktoria Dresseni kinni ja temalt saadi kätte oluline asitõend - andmekandja salajase infoga, mille naine pidi viima Venemaale.

Tundub ju totter? Kas tõesti hakkas suurte kogemustega professionaalne julgeolekutöötaja kasutama isiklikku abikaasat kullerina? Isegi võhikud teavad, et „tundliku info" kättetoimetamine teostub üldjuhul läbi kolmandate isikute. Uskuda, et Dressen astus ämbrisse kogemata?...

Praeguse infotehnoloogia juures on raske ette kujutada, et keegi hakkaks, mälupulk puudritoosis, Moskvasse lendama. Info kättetoimetamiseks saab kasutada kasvõi salajasi arvutiprogramme.

Samuti äratab kahtlust „riigireeturi tabamise" teabe avalikustamise aeg - poolteist päeva enne vabariigi aastapäeva. Kas sellega taheti rahva tuju enne pidu tõsta ja see pidi mõjuma Eestile kingitusena? Või vastupidi, pühad pidid selle kiiresti mälust kustutama? Või ähvardati taas välismaalt (nagu Simmi puhul NATO struktuurid), et on kiire-kiire ja kui Eesti ise ei teata, siis see meile taaskord teatatakse?

Simm, Põder (ja temaga seotud isikud), Dressen... Kes veel?

Tähelepanuväärne on ka see, et meedias ohjeldamatult kiidetud Ansipi ja Ilvese kõned (aga miks mitte ka Terrase ja Ergma kõned) vaikisid kapo kangelasteost üksmeelselt nagu haud. Meedia ise siiski võttis teemat rohkelt kommenteerida.

Jaga |