Kannapöörde teinud Petrišin mõjub ebausaldusväärselt

Tundes Kalev Kallot juba palju aastaid, võin öelda, et ta on vägagi mõistlik ja arukas inimene. Ta suhtleb vabalt nii eesti kui ka vene keeles. Ma ei mõista, millistel tingimustel mõistaks ta Grigori Petrišini lugu nii valesti, kui härra Petrišin tagantjärele näidata üritab.

Minu arvamuse kohaselt on päris loomulik, et inimene pöördub Kesknädalas kirjeldatud delikaatses küsimuses tuttava Riigikogu liikme poole, et saada abi. See samm oleks igati loogiline ja arusaadav. Kogu tema hilisem jutt tundub aga ebaloogiline ja kombineeritud põhjendustega. Siit võib näha, et inimesega on „tööd“ tehtud, kui ta kaks nädalat hiljem juba nõnda teistsugust juttu räägib, mis on esialgse versiooniga tugevas vastuolus. Oma isiklikust inimestega suhtlemise praktikast võin öelda, et esimesena avaldatud versioon on üldjuhul tõepärasem kui see, mille inimene avaldab pärast soovitusi ja konsultatsioone ning ehk ka pärast mõningat ümberveenmist.

Esimene kiri ei ole sugugi emotsionaalne, nagu härra Petrišin oma hilisemas versioonis väita üritab. Kiri paistab põhinevat faktidel ning on ka kuupäevaliselt ja dokumendinumbrite poolest täpne. Tundepuhangus keskenduks inimene ilmselt hoopis teistele asjadele ning kirjutaks kirja hoopis teisiti. Minu silmis kirja lõpus tehtud vihjed Jüri Vilmsi Sihtkapitalile ja Tallinna Farmaatsiatehasele ei klapi. Usun, et ühe firma juht ei topiks oma nina sellises küsimuses teiste asjadesse. Ta oleks huvitatud ise oma asjadega hakkama saamisest ja enese jaoks õigluse jalule seadmisest, mitte ei viitaks võõrastele küsimustele. Kiri on kirjutatud justkui „lõhkemata miiniks“, edaspidiseks plahvatuseks.

Vaatamata sellele, et härra Petrišin on kunagine miilitsakooli õppejõud, kahtlen ma, et ta on võimeline ise eesti keeles kirjutama nõnda veatu materjali. Usun, et „emotsionaalne” kiri on kirjutatud „juriidilise konsultatsiooni firmas”, mis oli seotud härradega, kes soovisid toona arutada ühist huvi pakkuvaid probleeme.

Kesknädala artiklis on Grigori Petrišini sõnade järgi üsna täpselt kirja pandud, kuidas talle läheneti ning kuidas kõnealune kontakt aset leidis. Need paistavad olevat tüüpilised vahendid inimestega „töötamiseks“ ning nende veenmiseks midagi tegema. Siit võib näha jõustruktuuride käekirja inimeste ümberveenmiseks. Suure tõenäosusega on Grigori Petrišinit pärast Kesknädala artikli ilmumist ähvardatud sanktsioonidega. Võimalik, et tal on tekkinud probleemid tollis Venemaaga kaubavahetusel. Arvestame ka sellega, et tegemist on kunagise miilitsakooli õppejõuga. Kapos võib olla tööl ka lausa mõni tema endine kolleeg või õpilane, kes saadeti talle „õiget nõu andma”.

Nagu ka eelmise kolmapäeva [25.03.2009] Kesknädalast võisime lugeda, pole kõnealune lugu Eestis esimene juhtum, kus KaPo püüab värvata inimesi töötama keskerakondliku Tallinna rae vastu. Tegemist on levinud võtetega korrakaitsestruktuuride arsenalis ja midagi väga üllatavat siin pole. Imelik on vaid see, et teostus on taaskord räpakas ning tekitab palju vastuseta küsimusi. Pärast seda kui Jüri Pihl ja Aldis Alus KaPo juhi kohalt lahkusid, on sealt hakanud kummaliselt palju infot lekkima ning üks häbistav lugu järgneb teisele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Petrišin võib olla selles loos algusest saati KaPo provokaator või on ta lihtsalt jõustruktuuride poolt töödeldud õnnetu. Pigem usun siiski, et tegemist pole provokaatoriga, vaid et teda on mingitel asjaoludel mahitatud esinema hilisema ümberlükkava avaldusega.

KALLE KLANDORF

Lasnamäe linnaosa vanem, endine politseijuht

Jaga |