Turakamäng Vene kaardiga

RALF R. PARVE,      09. juuli 2003


29. juunil toimunud Eesti Keskerakonna volikogus jäi Edgar Savisaare poolt esitatud poliitilisest analüüsist muu hulgas meelde üks oluline tähelepanek - Euroopa Liitu käsitlevates diskussioonides on valdavaks saanud Venemaaga ähvardamise alatu argument.

Paljudki tulihingelised eurojaatajad hirmutavad meid päevast päeva, et Eestil seisab ees võitlus elu ja surma nimel. Viimase võitluse käigus tulevat teha valik - kas Euroopa Liit või SRÜ.
Samasuguseid primitiivseid mõtteid võis lugeda 2. juuli Postimehe arvamuskülje kirjast. Taolised totrused naeris 3. juuni SL Õhtulehes välja reformierakondlane Igor Gräzin, kes väitis:
"Eesti euroentusiastide poliitilise mõtlemise tipp on omaaegse presidendi mõtlemise põhi. Lennart Meri oli muu hulgas ka inimene ja isegi temal oli viletsaid päevi.
Ühel taolistest sündis mõte: alternatiiv Euroopa Liidule on Venemaa ja SRÜ. See on mõte, mille odavust ja primitiivsust on Meri ise hiljem salakesi häbenenud ja tasakesi silunud. Kuid ometi sai see mõte ametliku (s.t ülemuste poolt aetava) poliitika juhtideeks. Et kui me ELi ei lähe, siis tuleb minna SRÜsse.
Mis SRÜsse puutub, siis püüdkem saada sõbraks Venemaaga ja kõigi SRÜ riikidega - igaühega eraldi. Nii on hea ja kasulik ning SRÜ-ohu idee jätame õudusjuttude tasemele, kuna, nagu öeldud, ei sündinud see päeval, kui Lennart Meri oli oma parimas vormis."

Venemaa lõikame skalpelliga gloobuselt välja

Vene kaardi väljamängijad meenutavad oma poliitilises primitivismis kunagisi nõukogude kodusõjamarssaleid, kes paarkümmend aastat pärast oma vägitükke tahtsid 1941. aastal Saksa tankide vastu söösta traavlite järele rakendatud kuulipildujakaarikute ja teravaks ihutud saablitega. Eesti vennikesed ei suuda mõista, et tänaseks on oluliselt muutunud nii Euroopa kui kapitalistlikult arenev Venemaa.
Albert Einsteini välimusega valges kitlis doktor lubab nohuvastast rohtu reklaamides, et kui see ravim ei aita, siis lõikab ta nohusolijal lihtsalt nina ära. Samamoodi tahavad ka meie euroentusiastid Vene hirmu õhutades ja Euroopa Liitu ainurohuna propageerides Venemaa gloobuselt välja lõigata. Olgem realistid! Ka Euroopa Liidust saame endale Venemaa tasuta kaasaandeks. Küsimus on vaid ajas.
15. juunil teatas Interfaks arvamusküsitlusele tuginedes, et suur osa venelasi soovib, et Venemaa ühel ilusal päeval liituks Euroopa Liiduga. Euroopa Liitu pooldavaid venelasi oli 73%, vastaseid aga vaid 10%. Prognooside kohaselt saavat Venemaa Euroopa Liitu aastal 2015. Ja miks ka mitte? Seal elab 150 miljonit elanikku, neil on tuumarelv ja tohutus koguses maavarasid.

Euroopa piir Mandzhuuria sopkadele

Venemaa on Euroopalt ja Ameerikalt saanud enamal juhul kõike, mida on tahtnud. Meenutagem siinkohal MRPd aastal 1939, Teherani 1943, Jaltat ja Potsdami 1945, Ungarit 1956, Tshehhoslovakkiat 1968 ja nüüd veel ka Tshetsheeniat.
Pole ilmselt kauge see aeg, mil venelased ei pea taotlema Schengeni viisat ja nendele avanevad ka Balti riikide piirid. Baltlased on väga leplikud. Kui seltskonnas on näiteks kümme eestlast ja kaks venelast, siis räägib kogu kohalik seltskond püüdlikult vene keeles.
Selge see, et olukorras, kus Euroopa hästi valvatud idapiir hakkab kulgema piki Uurali mäestikku või isegi Kaug-Ida Mandzhuuria sopkasid, valguvad Venemaalt Euroopasse tahtjad eeltreeningu käigus Balti riikidesse. Tekib imepärane sulam Euroopa Liidust ning SRÜst. Taibukale inimesele pole siinkohal mõtet selgitada, mis meist siis saab. Või õigemini, ei saa. Nagu näha, saame end Euroopa Liidu valguses Vene kaardiga hirmutada samamoodi, kui on seda SRÜ abil teinud meie saablimarssalid.
Sellest lähtuvalt teekski ettepaneku - rääkida tõsistel Euroopa Liitu käsitlevatel olulistel teemadel, mitte aga mängida Vene kaardiga lihtlabast turakat. Ja valvata, et meie kasuahned suguvennad ei müüks Eestimaa looduslikke ning materiaalseid väärtusi dollarite või eurode eest Venemaale maha. Enam see riik tankidega ei tule. Uuenevas Euroopas on võimalus kõike lihtsalt kokku osta. Me võime ju demokraatia teemal udutada, ent tegelikkuses määrab siinmail kõik vaid majandus ning raha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)