Ajaloolist hinnangut veel vara anda?

HEIMAR LENK,      04. veebruar 2004


Uurimiskeskuse Faktum sotsioloog Juhan Kivirähk juhatas 30. jaanuaril toimunud konverentsil "Keskerakond valitsuses 2002-2003" oma esinemise sisse ajaloolis-iroonilise kõrvalpõikega, et kas pole ehk veel vara otsustada Suure Prantsuse revolutsiooni mõjude üle Euroopa üldisele arengule. Niimoodi pehmendas ta oma hinnangut ka kaksikliidu valitsuse mõju kohta Eesti elule.
Ta pidas Keskerakonna otsust astuda koos Reformierakonnaga aasta enne valimisi riigitüüri juurde üsna julgeks sammuks. Teatavasti nõuab ju riigi valitsemine ebapopulaarseid otsuseid, mis reeglina valitsejate reitingut alla kisub. Üle kahe aasta valitsenud Mart Laari kolmikliidu populaarsus kahanes valitsemisaja lõpuks üsna väikeseks. See tegi ettevaatlikuks ka Edgar Savisaare ja Siim Kallase, kui nad koalitsioonilepingu alla kirjutasid. Selle otsuse garantiina nägi sotsioloog kaksikvalitsuse osapoolte lootust, et 14 kuuga, mis valitsuses oldi, ei jõua erakonnad oma mainet valija silmis rikkuda.
Tagantjärele vaadates selgubki, et kahe võimuerakonna populaarsus 2002. aasta jooksul oluliselt ei langenud. Võimulolek näitas rahvale Keskerakonna reaalset teovõimet.
Kuigi Keskerakond kogus 2003. aasta talvel toimunud Riigikogu valimistel enim hääli, jäi valimistulemus siiski oodatust nõrgemaks. Kivirähk põhjendas seda Res Publica kui uue jõu ilmumisega ja selle liikmete väga jõulise valimiskampaaniaga.
Fenomenaalseks saavutuseks pidas esineja Keskerakonna pikaajalist püsimist populaarsuse uurimise tabelite eesotsas. Aastate kaupa on Keskerakonna populaarsus 20-28% vahel püsinud. Kõrgeks jäi see ka kaksikliidus olles. See näitab, et erakonnal on väga kindel toetajaskond. Kui Keskerakonna klassikaliseks valijaks pidada vanemat ja materiaalselt vähem kindlustatud elanikkonda, kelle hulgas domineerivad naised, siis võimul olles laiendas partei oma toetajaskonda noorte ja kõrgelt haritud valijaskonna seas.
Küsitluste tulemusena on selgunud, et poliitiliste liitlastena sobivad Keskerakonnale praegu ennekõike Rahvaliit ja vene erakonnad. Kuid ka Res Publica valijaskonnast nimetas 14% oma teiseks eelistuseks Keskerakonda, mis räägib võimalikust edukast koostööst kahe erakonna vahel, kellel on parlamendis suur, 28-liikmeline fraktsioon ja kes kahekesi koos võiksid moodustada Riigikogu enamuse.
Kui kaksikliidu võimuloleku päevil ja 2003. aasta märtsis peetud valimiste eel Keskerakonna toetajaskond laienes erinevate sotsiaalsete gruppide arvel, siis tänaseks on see taas lähenemas oma traditsioonilisele kuvandile. Esiplaanile kerkivad taas vanemad, keskharidusega valijad, kelle hulgas on palju vene keelt rääkivaid inimesi.
Ka on sotsioloogi hinnangul Eesti vasak-parem skaala järgi taas selgepiirilisemalt polariseerumas. Keskerakonna, Rahvaliidu ja Mõõdukate valijaskonna vastu seisab nõndanimetatud parempoolne valija, kes toetab Reformierakonda, Isamaaliitu ja Res Publicat.
Nii nagu ükski teine esineja, ei söandanud ka Juhan Kivirähk analüüsida võimalikku poliitilist maastikku, mis oleks võinud kujuneda juhul, kui Keskerakond 2001. aasta kevadel poleks Reformierakonnaga kaksikliitu astunud. Tõenäoliselt oleksid siis toimunud erakorralised parlamendivalimised. Kes oleks sel juhul täna Eestimaal riigivõimu juures - see küsimus alles ootab vastamist.
Ettekannet refereeris

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)