Sofi Oksanenist: Kui tõsiasjad sassi läksid

Kas ajaloolises romaanis tohib esineda niisuguseid eksimusi, nagu selles raamatus esineb? Arvatavasti niikaua ei tohiks, kui lugejate hulgas leidub veel tollal elanud inimesi. Panen kirja mõned vead, mida pean eksitavateks.

Lk 11 ...seersant Allik andis taandumiskäsu. (1941. a. juulis tegutsenud metsavendadest). Arvatavasti oli tegemist Eesti-aegse allohviteriga. Seersandi nimetus oli käibel Nõukogude armees.

Lk. 20 ...punavägi taandub. Armee käsutas mehed põlde tühjendama. Punavägi taandus 1941. a. juulis-augustis. Kuidas ja millisest saagist siis mehed põlde tühjendasid???

Lk 24 .... tädi ajas viina. Tegevus toimub 1941. a. juulis. Kodune viinaajamine algas Eestis mõni aeg hiljem. Vähemalt meil siin Varblas.

Lk 33 ... Sovhoosi juhatajate ametikohad likvideeriti. Traktorit vajaja pidi ennast traktorijaamas registreerima. 1941. a. suvel Eestis sovhoose ega traktorijaamu veel ei olnud. Olid mõningad endised riigimõisad ja ka hobulaenutuspunktid. Sovhoosid hakkasid tekkima peale sõja ja nende juhte kutsuti direktoriteks.

Lk 38 ... ja puuküttega tramm, puugaasi generaator. 1941 augustis? Kas keegi oskab täpsustada, millal algas puugaasiga töötavate autode kasutamine? Minu arvates sõja lõpu poole ja eriti palju oli neid sõjajärgsetel aastatel.

Lk 43 (1941. a. sügisel Taara küla Armi talus) ... sakslaste suured hobused olid küla loomad kõhnaks söönud. Kui veel keegi mäletab, et 1941.a. sügisel olid sakslaste hobused külaloomad nälga jätnud, palun mind informeerida!

Lk 44 ... sakslased olid tubaka kasvatamise ära keelanud. Enne sõda võis iga talupere kasvatada maksuvabalt kuni 100 tubakataime. Kui oli rohkem, siis konstaabel koostas protokolli, ja tubakakasvataja sai trahvitud aktsiisiseaduse rikkumise eest. Aastail 1942-1943 võim sõlmis lepinguid tubaka kasvatamiseks ja kokkuostmiseks. Lepingu sõlmijatele müüdi isegi väike kogus ammoonsalpeetrit, mis oli siis väga defitsiitne kaup. Kuulsin vanemate meeste juttu kõrvalt, kui Undel Rubin ütles: „Seda väikest väetisekogust ma tubakale ei raiska, vaid selle külvan talinisule."

Lk 46. (1941. aastal) ..... sovhoosi hobuse küljed olid näljast aukus. Sel ajal polnud Eestis veel sovhoose ega kolhoose. Arvatavasti oli tegemist oma talu hobusega. Hobused hakkasid nälga tundma mõned aastad hiljem.

Lk 185 ...Parts tahtis poisile rääkida, kuidas nõukogude lendur Aleksander Fjodorovits Avdejev tulistas Saaremaa kohal alla kuulsa ja nimeka saksa lenduri Walter Nowotny. Walter Nowotny ei olnud siis veel kuulus lendur. Liivi lahe kohal tulistas ta alla kaks esimest punaväe lennukit 19.07.1941. a. (sain sel päeval 10-aastaseks) ja sai ka ise pihta ning pidi oma lennukiga vette maanduma. Lained loksutasid tema siia Varbla randa Kõrksaare laiule, kus Schäri pere tema elusana veel leidis. Nowotny hilisemast sõjateest on Pärnu Postimehes (9.08.2011) kirjutanud Pärnu bibliofiil Olaf Esna.

Lk. 292. (1965. a. Tooru külas) . „Homme lõugutame linu," ütles ema. Kas keegi veel mäletab, et mõni kolhoosnik kasvatas oma aiamaal 1964. a. lina??? Sel ajal ei sunnitud enam ka Läänemaal kolhoosides lina kasvatama - ei antud linakasvatamise riiklikku plaani.

Sofi Oksanen on avastanud väga tulusa äriplaani - kirjutada teise rahva raskustest lugusid, millest ta on ainult teiste käest kuulnud või kuskilt lugenud. Teise rahva raskustest saab ainult siis objektiivselt kirjutada, kui oled koos nendega sel ajal elanud. Loodan seda, et meie kirjastajad tulevikus hakkavad oma valikuid põhjalikumalt kaaluma. Väga kahju, kui mõni tänane noor loeb raamatut ja hakkab uskuma, et sellised lood toimusidki.

MANIVALD MÜÜRIPEAL, pensionär Varblast, Pärnumaa

Jaga |