Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      22. märts 2006


Varavalgest südaööni kestvaid täiskogu-istungipäevi avades mõistis parlamendi president Josep Borrell Fontelles hukka vägivalla Teheranis rahvusvahelisel naistepäeval rahumeelselt meelt avaldanud naiste vastu ja avaldas Euroopa Parlamendi nimel solidaarsust naistega kogu maailmas, kes oma õiguste eest võitlevad. Meenutasime ka terroriakte Madridis ja Londonis, mille mälestamiseks toimus 10. märtsil II terrorismiohvrite Euroopa päev.

Ettevõtete üleviimise piiramine

Töökohtade kaitsmisele suunatud raportiga soovime, et Euroopa Komisjon karistaks ettevõtteid, mis EL-ilt abiraha saanuna seitsme aasta jooksul ennast mõnda teise riiki üle viivad. Tegevust, mis ei soosi majandusliku ühtekuuluvuse ja täieliku tööhõive eesmärke, ei tohiks toetada EL-i eelarvest. Abirahad ei tohiks kaasa aidata ettevõtete üleviimisele teistesse riikidesse – ei liidusiseselt ega ka sellest välja –, kui selle tagajärjel kaovad töökohad.
Karmimalt tuleks karistada neid, kes paigutavad oma ettevõtte täielikult või osaliselt ümber väljapoole EL-i. Samuti tuleb jälgida abifondide sihipärast kasutamist ning keskendumist kutse- ja ümberõppele töökohtade üleviimisest mõjutatud piirkondades. Aastail 1995–2001 kadus näiteks Prantsusmaa tööstusest ümberviimise tagajärjel ca 95.000 töökohta; enamik neist siirdus madala palgatasemega Aasia riikidesse. Sama probleem on jõudnud ka Eestisse.

Katastroofidega seotud kiirreageerimise ja valmisoleku rahastamine

Parlament tahab, et rahastataks ka õnnetuste ennetamist ning et lisaks inimestele, keskkonnale ja varale kaitstaks tervist, turvalisust ja kultuuripärandit. Soovime, et 173 miljoni euro asemel eraldataks aastail 2007–2013 selleks 278 miljonit eurot, mille käsutamise suhtes peaks parlamendil olema kaasotsustusõigus. Rahasummade kasutamine väljaspool EL-i tuleks kooskõlastada ÜRO-ga. Soovime, et seda raha eraldataks peale loodusõnnetuste ka tööstus- või tehnoloogiliste katastroofide, merereostuse ja terroriaktide puhul.

Tööjõu vaba liikumise tagamine

Vastuseks meie fraktsiooni (ALDE) küsimusele rõhutas justiitsvolinik Franco Frattini, viitega EL-i liitumislepingule, et vanad liikmesriigid peavad üleminekuajal eelistama sisserändajatele uute liikmesriikide töötajaid.
Osutasime tähelepanu, et ühinemislepingus on töötajate vabale liikumisele sätestatud küll kuni 7-aastane üleminekuperiood, kuid vastava direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid pikaajaliselt riigis elavaid isikuid ja liikmesriikide kodanikke alates 23. jaanuarist 2006 võrdselt kohtlema. Volinik veenis meid, et kuulujuttudel, nagu oleksid vanades liikmesriikides sisserändajad uute liikmesriikide kodanikega võrreldes eelisseisundis, puudub õiguslik alus.

Külalised maailmast

Euroopa Parlamendil on traditsiooniks pidulike istungitega võõrustada riigijuhte kogu maailmast. Iisraeli armee operatsiooni tõttu Jericho vangla vastu pidi Palestiina liider Mahmoud Abbas kodumaale tagasi pöörduma, saamata seekord esineda. Tähelepanuväärse tervituse tõi aga Saksamaa president Horst Köhler. Enne Saksa riigipeale sõna andmist mälestasime eelmisel ööl meie hulgast lahkunud president Lennart Meri. "Lahkunud on üks suur eurooplane," sõnas parlamendi president Josep Borrell Fontelles.
Saksamaa riigipea rõhutas, et käimasolev Euroopa arutelu oma mitmekesisuses on ainult hea ja et põhiseaduse lepingu osas võetud mõtlemispaus annab meile rohkem jõudu ühehäälsemaks rääkimiseks tulevikus.

Sundprostitutsiooni ja inimkaubanduse vastased meetmed

Võtsime vastu inimkaubandust hukkamõistva resolutsiooni, mis nimetab eriti naiste ja lastega kauplemist seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil inimõiguste rängimaks rikkumiseks. Suure tõuke resolutsiooni sünnile andsid suvel Saksamaal peetavad jalgpalli-maailmameistrivõistlused, kuhu ennustatakse aetavat ca 40.000(!) sundprostituuti kogu maailmast. Nende hulka võivad sattuda ka tüdrukud Eestist...
Resolutsiooniga nõuame inimkaubanduse-vastase päeva kehtestamist, tasuta abitelefonide käivitamist, et andmeid inimkaubanduse kohta kogutaks EL-i tasandil jpm. Samuti nõuame, et Europol ja Eurojust teeksid inimkaubanduse vastu võitlemisel senisest tõhusamat koostööd.

Ülemkogu ettevalmistamine

23. ja 24. märtsil toimuvat Euroopa ülemkogu silmas pidades võtsime vastu resolutsiooni, milles kutsutakse üles võimaldama töötajate vaba liikumist ning taotletakse investeerimisstrateegiat, mis peab tagama edu teadus- ja arendustegevusele, haridusele, elukestvale õppele, sotsiaalteenustele ning äritegevuseks soodsa keskkonna loomisele. Majandusarengu tagamiseks peab EL nii kiiresti kui võimalik liikuma kodanike ja töötajate täieliku liikumisvabaduse suunas.
Madal sündimus ja vananemine nõuavad Euroopas paremaid haridus- ja sotsiaaltingimusi nii noortele kui ka eakatele, rohkem võimalusi elukestvaks õppeks, taskukohaseks lapsehoiuks ja eakate hooldamiseks. Eakate paremaks kaasamiseks tuleb välja arendada "aktiivse vananemise strateegiaid".
Demograafiliste muutuste tervishoiualased tegurid on väga tähtsad ning seda tuleb käsitada nii inimlikust kui ka rahalisest aspektist. Mida kauem on inimesed hea tervise juures, seda kauem jäävad nad aktiivseks ja suudavad tööd teha. Vastuvõetud resolutsioon kutsub liikmesriike üles välja selgitama kõik sündimuse suurendamist takistavad tegurid, sh takistused väljaspool töökohta, maksupoliitika, juurdepääs eluasemele ning lapsehooldusega seonduv. Töö- ja pereelu ühendamiseks vajame paindlikumat tööaega.
Tahame, et ülemkogu arutaks energiakindlust kui EL-i strateegilist kohustust. Peame jõudma konkreetsete meetmeteni energia säästmisel ja tõhususe tagamisel kui ka taastuvenergia edendamisel.

Tervise tegevusprogramm

Parlamendi ja Euroopa Nõukogu koostöös on valmimas EL-i tervisealane tegevusprogramm aastateks 2007–2013. Selle üheks tähtsamaks ülesandeks on peamiste haigusepõhjustajate parem kindlakstegemine. Välja tuleb töötada viisid, kuidas jõuda tervishoiuküsimuste kaasamiseni teistesse poliitikavaldkondadesse.
Raportis nõuame, et uue terviseprogrammi rahastamine suureneks 1,5 miljardi euroni. Euroopa Komisjoni ettepanek nägi tervishoiu ja tarbijakaitse programmi jaoks ette kokku 1,2 miljardit eurot, sellest tervishoiule 969 miljonit eurot. Leiame samuti, et EL peab võitlema tervishoius esineva ebavõrdsuse vastu nii liikmesriikides kui ka nende vahel; taotlema, et kõigil oleks soost, vanusest, päritolust, haridustasemest ja elukohast hoolimata võrreldava tasemega juurdepääs tervishoiule. Välja tuleks selgitada tervisega seotud ebavõrdsuse põhjused, seejuures on vaja erilist tähelepanu pöörata ebavõrdsusele uutes liikmesriikides, sh Eestis.

Soolise võrdõiguslikkuse instituudi loomine

Idee pärineb juba 1995. aastast. Sestpeale on instituudi vajalikkus pidevalt kasvanud – liiga palju esineb EL-is soolist diskrimineerimist. Märkigem või palgavahesid, mis on keskmiselt 16%, uutes liikmesriikides aga koguni 30% või rohkemgi naiste kahjuks. Muidugi ei ole palgavahed ainus küsimus, millega ühes uutest liikmesriikidest paiknema hakkav instituut tegelema peab, – võrdõiguslikkuse arendamise tööpõld on suur ja lai. Kahju, et Eesti enda kandidatuuri instituudi asukohamaana tagasi lükkas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)