Spordiaasta üllatused, inetused ja poliitiline palagan

Meie talialade nutune seis pärast kuldse trio - Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristiina Šmigun - loobumist tippspordist on järjepidev ja harjumuspärane. Ootuspärasteks tuleb tunnistada kettaheitja Gerd Kanteri, vehkleja Nikolai Novosjolovi ja maadleja Heiki Nabi suurepäraseid sooritusi rahvusvahelisel tasandil. Andrus Veerpalu õigeksmõistmist dopingusüüdistustest võis juba varem igati ettearvatavaks pidada.

Tallinnas palju uusi spordirajatisi

Üllatuse pakkuja ja suurim meeskondlik õnnestuja sel aastal oli Eesti korvpallimeeskond, mis jõudis EM finaalturniirile. Ootamatult kehvasti esinesid aasta läbi muidu varasemalt, ka olümpia-aastatel, „kastaneid tulest välja toonud" sõudjad ja judokad. Budapestist vehklemise MM-ilt kulla võitnud Julia Beljajeva saavutus tuli aga nagu välk selgest taevast.

Sel aastal tippspordist loobujatena meenuvad eelkõige kaks korda aasta naissportlaseks valitud 28-aastane Triin Aljand ja jalgpalli rahvuskoondise kaitsetugisammas Raio Piiroja.

Aasta suurimaks spordimeedia-ämbriks tuleb pidada Tour de France'i kajastamist ETV-s. Pikki nädalaid kommenteeris Lembitu Kuuse juulikuumuses kalli raha eest telepilti, kus vaatajatele enamasti tundmatud mehed sõtkusid mäest üles ja mäest alla. ETV sporditoimetus pidi ju teadma, et varasemate haiguste tõttu ei luba Rein Taaramäe vorm sel aastal juhtkohtade peale võidu sõita.

ETV-s valitsenud segadusi 2014. aasta Rio de Janeiro jalgpalli-MM-i kajastamise ümber ämbriks nimetada ei saa, sest tegu oli poliitilise palaganiga. Kõigepealt teatas Reformierakonnale alluv ERR-i juht Margus Allikmaa, et rahapuudusel ETV jalgpalli MM-i tuleval aastal näidata ei saa. Seepeale „viskus" peaminister Andrus Ansip parnassile kõigi jalkafännide kaitseks (ja neid on palju!), nõudes ETV-lt MM-i näitamist. Tubli näitemäng igatahes - koos kolinal kukkuva reitinguga Reformierakonna poolt!

Eesti spordi plusspoolele tuleb kahtlemata kanda hoogne spordirajatiste ehitamine.

Eriti paistab ses osas silma Tallinn. Ehitatud on juba hulk spordikomplekse ja plaanid lähitulevikuks on samuti suured. 2014. aastaks on eelarves ette nähtud ühtekokku 17 229 400 eurot, sealhulgas Tondiraba jäähalli ehituse lõpetamiseks, Sõle spordikompleksi ja Tondiraba golfiväljaku projekteerimistöödeks ning Kalevi Spordihalli rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Nii toetatakse jätkuvalt ka eraspordibaasides tegutsevaid jäähalle, erinevaid spordiprojekte ja -ühendusi. Lisaks jätkub tuleval aastal spordivaldkonnas laste ja noorte sporditegevuse toetamine.

Treener töötagu sandikopikate eest

Kahjuks toimus sel aastal mitu sündmust, mis rikkusid treenerite mainet. Tartus purjuspäi autoroolis vahele jäänud ujumistreener Nikolai Borzov andis alaealisele hoolealusele Anita Stepanenkole dopingut.

Üllar Kerde ja Heino Enden otsustasid aga Rapla korvpallipoisid tanki panna, alustades isiklikest huvidest lähtuvat laimukampaaniat Rakvere „Tarvase" peatreeneri Andres Sõbra vastu. Ehk siis - selle inimese vastu, tänu kellele on Eesti korvpall saanud rikkamaks paljude talendikate tegijate poolest.

Eesti meedia võimendas neid juhtumeid nii kuis jaksas, aga lastega tegelevate korralike treenerite igapäevaelust ja muredest miskipärast ei informeerita.

Kõige kurvemas seisus ongi irooniliselt praegu inimesed, tänu kellele me oleme uhkust tundnud Erika Salumäe, Erki Noole, Allar Levandi ja teiste tippude üle. Nendeks on noortega tegelevad sporditreenerid.

Eesti riik väärtustab häbiväärselt madalalt treenerite tööd, kes just nüüd ja praegu püüavad lastest Võrus, Haapsalus ja Karepal uusi tippsportlasi kujundada. Lastega töötavate treenerite amet on Eesti Vabariigis sisuliselt muudetud vabatahtlikuks. Sarnaselt hooldekodutöötajatega peavad need inimesed riigiisade arvates olema entusiastid, kellel olgu suur hing, kuigi rahakott pooltühi. Kahjuks missioonitundel põhinev hoog ei kesta kaua, kui sul on pere toita ja hinnad pidevalt tõusevad.

Seetõttu paljud andekad treenerid hülgavad oma kutsumuse ning otsivad paremaid äraelamisvõimalusi. Mitmed neist on küll jäänud oma armastatud spordivaldkonnale kindlaks, kuid laste treenimise asemel müütavad praegu spordikaupu - nagu näiteks Erki Noole treener Rein Sokk, samuti Allar Levandi ja Indrek Sei. Need mehed töötaksid kõik rõõmuga treeneritena, kui riik neile vaid korralikku palka maksaks.

Tõepoolest, Eestis on rahastus helde mõndagi juba saavutanud sportlaste ja nende treenerite suhtes. On olemas stipendiumid ja korraldatakse korralikke treeninglaagreid. Kuid riik peaks minema rahastusega rohujuuretasandile, et loota parimat tulemust. Praegu on aga algmaterjali kujundaja ehk lastega tegelev treener - see kasvulava tekitaja - jäänud unustusse.

Eesti rahva hulgast on sirgunud suurepäraste füüsiliste võimetega moraalselt tugevaid sportlasi. Lapse esimene treener kujundab lisaks füüsisele moraali, mis saadab sportlast läbi tema järgneva karjääri. Kui me noortega tegelevatesse treeneritesse praegu ei panusta, siis Eesti rahval ei ole varsti ühtki tippsportlasest isiksust, kelle edule kaasa elada.

INDREK VEISERIK

[fototekst]       AASTA ÜLLATAJA: 21-aastane Tartust pärit Julia Beljajeva tõi Budapesti MM-il Eestile epeevehklemises kuldmedali. Tema treenerit Natalia Kotovat kirjeldab spordiajakirjanik Jaan Martinson kui iganenud ellusuhtumisega ehk tänapäeva mõistes „hullu" treenerit, kes rügab töötunde lugemata ja enese heaolule mõtlemata.

Jaga |