Põhjatu Kaval-Antsu kübar

TOIVO TOOTSEN,      24. märts 2004


Ma usun, et kõik Tallinna linnavolinikud on huvitatud sellest, et võimalikult palju noori saaks tegelda spordiga. Linn toetab noorte sporditegemist nn pearaha süsteemi alusel. Spordiklubide toetuseks minevad summad on aukartustäratavad - sellel aastal 55 miljonit krooni, lisaks veel toetused spordirajatiste omanikele.
Ometi kurdavad spordiklubid, et raha on vähe, treenerite palgad väikesed ja treenerid lahkuvad töölt. Mure on mõistetav ja me oleme püüdnud teha oma parima. Käesoleva aasta eelarve arutamisel toetasime ettepanekut suurendada spordi pearaha kahe miljoni krooni võrra.
Keskfraktsioon hakkas arutama, kas probleem on seni eraldatud raha vähesuses või milleski muus. Analüüsisime, milleks siis õieti kulub nn pearaha. Osutus, et kõige suurem osa sellest läheb mitte treenerite töötasudeks, vaid hoopis linna omanduses olevate ruumide rendiks! Linn on need võimlad oma raha eest ehitanud, linn maksab ka nende hooldekulud, kuid näiteks Pirita Majandusgümnaasiumis maksab õpilaste spordiklubidele spordisaali kasutamine 300 krooni tunnis! Selle hinna on kehtestanud Tallinna Haridusamet.
Uurisime, kuidas on lugu mujal. Pärnu Gümnaasiumis maksab tund spordikoolidele 60 krooni, oma kooli õpilaste treeninggrupile on võimla kasutamine tasuta. Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis maksavad spordikoolid 80-100 krooni tunnist, oma kooli õpilastest treeninggruppidele on teenus tasuta.
Võru gümnaasiumides maksavad spordikoolid keskmiselt 70 krooni tunnist, oma kooli õpilaste treeninggruppidele on võimlate kasutamine tasuta.
Tartus on meie omaga sarnane nn spordi pearaha süsteem. Ja üllatus-üllatus - Tartus on rendihinnad kõige madalamad! Volikogu otsusega on tunni maksumus linna omandis olevates spordirajatistes 50, suurtes saalides maksimum 100 krooni. Ja veel, Tartus saavad toetust kõik spordiklubid - lihtsalt vastava koefitsiendiga, olenevalt alast.
Nii me jõudsimegi asja juureni: spordiklubide toetuseks eraldatav raha pole mitte väike, vaid selle kasutamine ebaotstarbekas. Lõviosa toetusest läheb linna enda omandis olevatele asutustele.
Enne kui rääkida uuesti nn pearaha suurendamisest, peab korrastama linna omanduses olevate spordirajatiste renditingimusi linna laste spordigruppidele. Muidu kaob noorte spordi toetuseks eraldatud raha nagu põhjatusse Kaval-Antsu kübarasse ja treenerid kurdavad edasi rahanappust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)