Mihhail Korbi 100 päeva Tallinna Kesklinna vanemana

Lisaks pingelisele tööle leiab Tallinna keskse linnaosa vanem aega õpinguteks. 2003. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) bakalaureuseastme ärikorralduse alal ja 2008. aastal omandas samas majandusteaduste magistri kraadi. Alates 2009. aastast on TTÜ energeetikateaduskonna bakalaureuseõppes.

Oma asjatundlikkuse ja ettevõtlikkusega kogus Mihhail Korb tuntust Kristiine linnaosas töötades. Kesklinnas on juhtimisalane tegevusruum avaram, ülesanded keerulisemad ja vastutus suurem, kuid juba esimese 100 päevaga on linnaosavanem äratanud avalikkuse tähelepanu julgete avalduste ja sihikindla tegutsemisega.

Kesknädal kõneles noore omavalitsusjuhiga tema uutest väljakutsetest ja Kesklinnaga seonduvatest plaanidest.

12. jaanuaril täitus 100 päeva Kesklinna vanemana. Mille poolest erineb pealinna keskse linnaosa juhtimine Kristiine linnaosa haldamisest, kus viimased kuus aastat tegutsesid?

Muidugi on linnaosavanema töös Kesklinnas ja Kristiines palju ühist ning kattuvat, ent suurim erinevus on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu. Kristiines jõudsin aastate jooksul pingutades selleni, et elanikud hakkasid mind tänaval ära tundma. Kesklinnas on piisanud vaid 100 päevast, et jõuda üleriigilisse meediasse ning pälvida nii positiivset kui ka vaenulikku tähelepanu.

Tallinna Kesklinna koondub oluline osa Eesti ärindusest ja pankadest, siin asuvad valitsushooned ja saatkonnad, suurimad teatrid, muuseumid ja kultuurikeskused, parim osa sellest, mille pärast turistid Tallinna armastavad. Muidugi jäävad ka Kesklinna valitsuse tegemised ja tegematajätmised kõigile silma, pakuvad huvi ja kõneainet.

Millist mõju niisugune tähelepanu sulle avaldab?

Püüan sellest mitte liiga tihti mõelda. Tähtsam on, et töö laabuks. Mul on selline iseloom, mis ei võimalda passiivselt kõrvalt vaadata. Kui tekib probleem, tuleb leida lahendus, mitte otsida vabandusi, kuidas saaks otsustamisest kõrvale hiilida. Vihkan taolist käitumist, kui targa näoga seletatakse, et mingite seaduste puudulikkus ei võimalda korrale kutsuda vanalinna elanike rahu rikkuvaid toitlustuskohti või saavutada seda, et muinsusväärtuslikku hoonet aastaid laguneda lasknud omanik hakkaks oma valdust korrastama. Igal olukorral on lahendus, see tuleb vaid leida.

Niisugust härjal sarvist võtmise soovi on sinu tegemistes märgata. Oled tõstatanud teemasid, mis tunduvad ametnikele ebamugavatena. Üheks näiteks on sundvõõrandamise teema ülesvõtmine. Mis sellest on saanud?

Sundvõõrandamine tõusis päevakorda kohe minu ametisseasumise alguses. ETV saates „Pealtnägija" näidati vanalinnas lagunevaid muinsusväärtusi. Pilt oli kurb ja minu kui linnaosavanema jaoks piinlik. Ei tohi lasta vastutustundetult hävineda meie ühiseid väärtusi, mida ajaloolised majad endast kujutavad. Otsustasin sekkuda ning saatsin linnavalitsusele kirja ettepanekuga kujundada seisukoht kahe kõige problemaatilisema kinnistu, Suur-Karja 12 ja Aia 8 / Inseneri 2, sundvõõrandamise võimalikkuse suhtes.

Muidugi teadsin, kui keeruliseks on sundvõõrandamise protsess muudetud, et ennem tuleb läbi viia veel rida toiminguid. Ent tahtsin anda hoonete omanikele märku, et omavalitsus ei kavatse enam nende tegevusetust ükskõikselt taluda. Vastuskirjas abilinnapea Eha Võrk põhimõtteliselt toetas sundvõõrandamise algatamist, leides, et protsessi käivitamisel tuleb võtta aluseks muinsuskaitseseadus. Samas juhib ta tähelepanu, et eelnevalt tuleb kasutada kõiki muid seaduses ette nähtud võimalusi omaniku korralekutsumiseks, mis on igati mõistlik seisukoht. Abilinnapea teeb samas kirjas Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile ettepaneku algatada muinsuskaitseseaduse alusel Suur-Karja 12 ja Aia 8 / Inseneri 2 omanike suhtes väärteomenetlus. Kindlasti toetan Kultuuriväärtuste Ameti säärast tegevust.

Ometi tundub nagu oleks sinu pöördumine linnavalitsuse poole jäänud piisava tulemuseta.

Kuidas nii? See kiri pani protsessid liikuma, näitas kätte lahendusvõimaluse, millest seni polnud piisavalt räägitud, ning, mis kõige olulisem, muutis ka lohakil kinnistute omanikud koostööaltimaks. Koos eelpoolmainitud kirjaga saatsime meeldetuletused lagunevate majade omanikele, sooviga saada konkreetne vastus, millal alustatakse nende omanduses olevate majade renoveerimist. Enamik omanikest on meile vastanud ning kinnitanud, et alustavad töödega lähiajal. See on juba suur võit.

Mis arvad, kas need hooned, mille suhtes soovitasid sundvõõrandamist alustada, saavad samuti korda, või tuleb linnal siiski sekkuda?

Usun, et sundvõõrandamist siiski vaja ei lähe ning asjad saab korda ja omanikud lõpetavad vastutustundetu ümberkäimise oma varaga.

Ent räämas hooned pole vanalinna ainus mure. Veelgi olulisemaks pean siinsete püsielanike heaolu, kes eriti nädalalõppudel on sunnitud taluma meelelahutusasutuste müra ja tänavalärmi. Oleme juba alustanud koos politsei ja mupoga tähtsamate müraallikate kaardistamist. Ees seisab järjekindel töö reegleid eiravate klubide ja baaridega, ning siin näen karistamisest tõhusama meetmena veenmist ja vastastikkust huvidega arvestamist. Pingutused selles suunas käivad. Olen kohtunud ja kohtun ka edaspidi klubide ja baaride omanikega.

Vanalinna Selts on elanike esindajana samuti tubli. Nemad kutsusid kokku mürateemalise ümarlaua; seltsis tegutseb eraldi müratoimkond.

Just ühtehoidev kogukond on omavalitsuse parim tugi ja koostöö asumiseltsidega toob kasu mõlemale poolele.

Erilist heameelt teebki see, et oleme leidnud ühise keele Kesklinna asumiseltsidega. Vanalinna Seltsiga püüame muuta turismimekaks ja pidutsemiskohaks muutunud linnaruumi sõbralikumaks ka püsielanike suhtes. Tallinna asumiliikumise algataja Uue Maailma Seltsiga arutame tolle, linna peamagistraalide ja raudteega piiritletud asumi arengut ja liikluskorraldust. Kadrioru Seltsiga käib meil tihe suhtlus trammiliikluse, turismibusside parkimise ja liiklusprobleemide vallas.

Asumiseltsid on muutunud asjalikeks dialoogipartneriteks, nende eestvedajad mõistavad oma vastutust kodupaiga ja sealsete inimeste ees. Ajad, kus tegeldi vaid kritiseerimisega, on möödas. Asumiseltsid on koostööpartnerid, kelles näen tohutut potentsiaali linnajuhtimise muutmisel elanike ootustele enam vastavaks.

Need, kes on sinuga suhelnud, imestavad, et oled lühikese ajaga suutnud end kurssi viia valdava osaga Kesklinna probleemidest ja pakkunud välja ka lahendused.

Mul on olnud piisavalt aega, et linnaosavalitsuse erinevate asjatundjatega kohtudes endale toimuvast n-ö pilt ette saada. Kordan - linnaosavanema töö alused on Kesklinnas samad kui Kristiines, kus mul oli kuus aastat aega õppida, areneda ja põhitõdesid omandada. Kesklinnas on lihtsalt avaramad võimalused enda teostamiseks.

Mis on Tallinna Kesklinnas probleem nr 1?

Mulle tundub, et seni oli selleks ajakohase arengukava puudumine. On keeruline hoomata tervikut, kui see pole viidud süsteemi ning täiendatud tegevusloogikaga, mis näitab võimalusi eesmärkide saavutamiseks. Nüüdseks oleme jõudnud arengukavaga lõpusirgele. Muidugi algas töö selle tähtsa dokumendi kallal juba minu eelkäija ajal; selle eest olen eelmisele vanemale Aini Härmile äärmiselt tänulik. Minu osaks jäi tehtu viimistlemine ning linna erinevate ametitega kooskõlastamine.

Kas arengukava lahendab kõik Kesklinna probleemid?

Probleeme lahendavad inimesed, mitte kavad ega planeeringud. Kesklinna arengut järgnevatel aastatel määrab linnaosavalitsuse haldussuutlikkus, meie koostöö erinevate linnaametitega ning see, kas ja kuivõrd toetavad meid elanikud.

Peamiseks ideeks, mida järgin, on koostöö inimestega. Kristiines ei vedanud see põhimõte mind kordagi alt ning ka Kesklinnas tegutsen sama põhimõtte järgi. Ühe esimese ettevõtmisena saatsin kõigisse Kesklinna kodudesse küsitluse selle kohta, kuidas tajutakse koduasumis toimuvat, millisena nähakse Kesklinna eripära ja tulevikku. Küsisime ka selle kohta, mida arvavad inimesed omavalitsuse tööst, kuidas ollakse rahul heakorraga, taristuga, rekreatsioonivõimalustega; milles nähakse paranemisväljavaateid? Hetkel tegeleme laekunud vastuste analüüsi ja süstematiseerimisega, mis nende suure arvu tõttu võtab aega veebruari alguseni.

Kas Kesklinna valitsus kavatseb elanike arvamust oma töös arvestada?

Milleks me siis küsitluse korraldasime!? Kas selleks, et „linnuke" kirja saada? Minu arvates pole mõtet tegelda sellega, millest ei teki tulemust. Küsitlusest lähtuva analüüsi baasil töötame välja juhised nii linnaosavalitsuse juhtkonnale kui ka igale osakonnale eraldi. Inimeste arvamus on meie töö ainus ja peamine hindamisskaala. Kui linnapealt pragada saan, pole sellest hullu, ent kui mõni vastuvõtule tulnud linnakodanik minuga tegematajätmiste pärast pahandab, ning tunnen, et asja eest, siis see viib küll tuju mitmeks päevaks nulli. Kuna pean endast lugu, soovin teha kõik selleks, et põhjusi, miks kesklinlased minu tegemistega ei peaks rahul olema, jääks võimalikult väheks.

On vana ja kulunud nali, et talv tuleb linnavalitsusele alati ootamatult. Kuidas sel aastal end kaua oodata lasknud talv Kesklinna valitsuse jaoks saabus?

Talv on alati ekstreemne, alaku see siis oktoobri lõpus rekordiliste lumesadudega nagu mõned aastad tagasi või alles jaanuari esimesel dekaadil nagu nüüd. Erakordseteks ilmaoludeks tuleb valmis olla ning mulle tundub, et Tallinn suudab seda ka aasta-aastalt üha rohkem. Minu vaatevinklist on omavalitsuse talvine põhimure tagada kõnniteede läbitavus ja hoolitseda, et tänaval liikuvate inimeste peade kohal räästais ei varitseks ohtlikud jääpurikad ning lumekuhjatised. Koostöös mupoga oleme suutnud käivitada kontrollimehhanismi, mis tagab kõnniteede heakorra ning annab meile kohe teada ohtlike purikate tekkest.

Teine talvemure on autoteede puhastamine ja läbitavus. Koristustehnikat piisab ning, nagu ka näitasid esimesed lumesajupäevad, jõuti mahasadanud lumega lühikese aja vältel toime tulla.

Sinu kodune keel on vene keel. Kuidas oled jõudnud nii hea eesti keele valdamiseni?

Siin pole midagi imestada - on ju loomulik, et elades Eestis, suheldes igapäevaselt inimestega ning töötades peamiselt eestlastest koosnevas kollektiivis, saan piisava keelepraktika, et end mõistetavalt väljendada.

Oleme käsitlenud vaid murdosa neist probleemidest, millega linnaosavanemal tuleb tegelda, ent napp leheruum seab omad piirid. Me ei jõudnud kõnelda Kesklinna koolidest ja lasteaedadest ning siinsetest sotsiaalküsimustest. Samuti pole me sõnagagi riivanud päevapoliitilisi teemasid, mis sind Keskerakonna liikmena lähedalt puudutavad.

Koolide ja lasteaedade teema on kindlasti laiem, kui vaid õpilaste vastuvõtt või vabade kohtade olemasolu koolides ja koolieelsetes haridusasutustes. Noortega seotud teemadest on linnaosale oluliseks ka noorte huvitegevuse arendamine, samuti ka eri-noorsootöö, mis vajaks laiemat lahtirääkimist. Mis puutub päevapoliitikasse, siis nende teemade käsitlemiseks on minust pädevamaid analüütikuid, Tallinna Kesklinna puudutavast oman ilmset parimat ülevaadet.

Mida tahaksid lõpetuseks öelda?

Parim lektüür, mida aastavahetuse eel lugesin, oli Tallinna järgmise aasta eelarve. Investeeringud Tammsaare parki ja Toomparki, Ülemiste viadukti rajamine, mitmete oluliste teede ja tänavate remont, mis kõik eelarves sisalduvad, tähendavad seda, et meie kodulinn ja selle keskosa muutuvad veelgi kaunimaks ja elamisväärsemaks. Olen asjade niisuguse käiguga äärmiselt rahul.

Soovin veel kord rõhutada, et näen oma tegevust katkematus dialoogis elanikega. Mida tugevam on elanike identiteet ja seotus kodukohaga, seda lihtsam on visioone ellu viia. Kesklinna üks eripärasid on siiski Eesti avatuim ja kosmopoliitseim linnaruum, mis oluliselt erineb teiste linnaosade piirkonnakesksusest. Ent avatuses peitub ka üks meie linnaosa tugevusi, milleks pean uute mõtete ja algatuste kiiremat omaksvõtmist, aktiivset keskkonda ning parimat taristut Eestis, mis muudab Kesklinna hinnatud elu- ja äritegevuse paigaks, eriti just noortele.

Kesklinn oma asumitega moodustab tervikliku, ent samas eripalgelise linnajao, mille areng puudutab kõiki tallinlasi. Tunnetan oma vastutust ning teen kõik, et linlaste ootusi täita.

Ja veel. Tallinna suviseks visiitkaardiks on Kesklinna valitsuse korraldatavad vanalinnapäevad. Suvise suurürituse ettevalmistused on hoogsalt käivitunud ning täna võin lubada, et 26. maist 2. juunini toimuv pidu avatakse sel aastal sündmusega, mille taolist Tallinn enam sajandeid näinud pole.

Oma ajaloolises romaanis „Kolme katku vahel" kirjeldas klassik Jaan Kross akrobaate, kes laskuvad piki pingul köit Oleviste tornist. Meie toome tegevuspaiga Raekoja platsi kohale ning laseme avapidustuste ajal julgetel akrobaatidel jalutada mööda köit Pühavaimu tornist Raekoja torni. See on vaatepilt, mis peaks võtma südame alt õõnsaks, nagu Krossi romaani peategelane oma tundeid kirjeldab.

Ajaloo kordumatu ilu sünnib meie kõigi silme ees ning tegusad ja ettevõtlikud Kesklinna elanikud on selles osalised.

Küsinud INDREK VEISERIK

[fotoallkirjad]

KOOSOLEK: Mihhail Korb kohtumisel korteriühistute liikmetega.

HEAD SUHTED: Lepingu allkirjastamine Jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlakuga.

Jaga |