Ka eestlastel on õigus jõuda õitsenguni

Loodus on võimeline looma täiuslikkust, mis kindlustab igale eluvormile  tema eesmärgi realiseerumise. Isegi inimeses on see kood olemas. Ainsast seemnest puhkeb kaunis õis ja kasvavad uued seemned. Vaid kahest rakust areneb terve inimene, kes on võimeline täiuslikuks eluks, võimeline looma ja jõudma õitsenguni.

„Nähtamatut kätt“ usaldada ei maksa

Vaimselt ja füüsiliselt terve inimene on programmeeritud looma edu, ja nagu kõigil eluvormidel on eesmärgiks jõuda õitsenguni, on ka inimese edu valem ja eksistentsi eesmärk õitsengu loomine. Tegelikkuses ilmneb aga inimesel saamatus õitsenguks ning programmeeritus loomaks endale ja oma liigile kestvat agooniat.

Kas inimene polegi suuteline looma õitsengut? Kindlasti on, kui ta mõistab elu eesmärki ja kasutab selleni jõudmiseks oma mõistust, mis on talle looduse poolt kaasa antud tõhusaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Kogu tema geneetiline informatsioon peaks selle nimel töötama. Tavaline inimene on aga kahjuks laisk, usaldav ja manipuleeritav. Nii juhtubki, et õitsengu loomiseks valib ta valed vahendid, mis viivad hoopis agooniani. Inimene usaldab ekslikult oma elu ja tuleviku meelsamini “nähtamatule käele”, millest on talle loodud edu valemi petlik kujund. Tegelikkuses valib ta nii endale hävingu.

Miks siis inimene ei suuda eristada edu saavutamise vahendeid sellest tegelikult väga hästi nähtavast “nähtamatust käest”, mis silmnähtavalt külvab maailma vaid hirmu, kuritegevust ja valet?

Rahalised väärtused jäetakse mädanema

Kas inimene ei oska rehkendada, et kui ta vilja külvates 10 seemnest 9 mädanema ja vaid ühe idanema paneb, ei saa ta seda saaki, mille ta oleks saanud 10 seemne idanemisel? Just nii aga kahjuks meie majandus toimibki. Meie majanduses on õitsengu kujund asendatud numbrilise rahalise kasumi vigase kujundiga. Veel kummalisem on meil metoodika, millega üritatakse reaalset kasumit saada. Kui kujundlikult väljenduda, siis kümnest seemnest üheksa pannakse meil mädanema, mitte idanema ja vaid üks külvatakse maha. Sellegi ainsa idanemiseks kehtestuvad õitsenguni jõudmist välistavad tingimused, sest kontroll olukorra üle jääb selle suure mädaneva üheksa kätte.

Jätaks siin materiaalse rikkuse loomise efektiivsuse vaatluse alt välja, et mitte laiali valguda. Kus meie loodud rahalised väärtused siis mädanevad ega loo õitsengut? Eks ikka seal, kus on raha – pankades, riigikassas ja reservfondides. Raha liikumine praeguste skeemide alusel toodabki inflatsiooni, mis perioodiliselt ületab numbrilise juurdekasvu isegi mitmekordselt, ja viga pole mitte vaid halbades laenudes.

Need, kes arvavad, et raha abil saab ühiskonda juhtida ja endale võimu saavutamiseks haaravad selleks oma arust aina suuremat kontrolli raha üle, peaks nägema oma idee utoopilisust. Paraku ei saavuta indiviid õitsengut oma uhkes üksinduses keset kaost.

Kuidas jõuda õitsenguni?

Eestis sõltub ühiskonna arengusuund valimistulemustest, seega rahva ajupotentsiaalist. Praegune koalitsioon on õitsenguloosungite all ilmeksimatult juhtinud Eestit vaid agoonia ja kaose poole. Eesti on langenud süsteemse kriisi keerisesse. Rahvale on valitsejad seda kriisi serveerinud ülemaailmse finantskriisina, kuid on ilmne, et kriis ulatub Eestis läbi kõigi eluvaldkondade. Finantssfäär asetub vaid kõige nähtavamale kohale, sest rahal on lihtne informatsiooni kandev ja numbriliselt nähtav väärtus.

Kuidas siis saab reaalsuses vaid numbrilist väärtust omava vahendiga luua õitsengut? Ma ei räägiks isegi mitte kasumi eelistamisest õitsengule, sest senise metoodikaga ei osata luua isegi mitte numbrilist kasumit. Õitsenguni ega kasumini jõudmiseks ei vii kasumi numbriline kasv, kui inflatsioon sööb neist arvudest iga viie aastaga ära vähemalt 10–15%.

Mis on siis tänaseks alles sellest rahast, mida Eesti valitsus on viimase 22 aasta jooksul “arengu stabiliseerimiseks” agaralt suunanud kõikvõimalikesse reservfondidesse, osakutesse ja aktsiatesse? Arvutusi tegemata võib ainuüksi inflatsioonimäära alusel väita, et iga 20 aasta järel on alles vaid 40% selle raha algväärtusest, kui sedagi. Samas on jäänud saamata tulu, mida oleks võinud see 60% raha Eestile toota. Kahju on mõõtmatu. Ilmne on, et õitsengut nii ei looda.

Agar Jaan Männiku kiitmine pole mõistlik

Mida seekord uued poliitikasse pürgijad rahvale lubavad? Aga valijad ja valitsejad, lugege palun enne valimisi neid programme! Enne, kui vaprat Jaan Männikut või keda iganes kiidate. Riigivarguse lõpetamine seda süsteemi veel ei muuda. Nii saab muuta vaid seda, et loodud numbrilised väärtused mädanevad teistes kätes. Olgu need sinna jõudnud seaduslikul või kuritegelikul teel, need vaid mädanevad. Mädaneb aga ka kogu ühiskond.

End diskrediteerinud Reformierakonna ja Isamaaliidu asemele pürgiv uus loodav finantsgeeniuste seltskond ei paku ehk tegelikkuses meile midagi muud, kui senise äpardunud maailmanägemise veelgi efektiivsemat juurutamist?

Kas inimesel on looduse poolt saadud õitsengukoodiga lausa geneetilisel tasandil õnnetus juhtunud? Suur osa õitsenguprogrammist asub inimese ajus. Ilmselt on viga ajudes. Kvantitatiivsel määral on see viga valijate ajudes, kui lastakse ühel rikkis ajuga inimesel rikkuda sadade tuhandete inimeste elud ja õitsengu asemel toota agooniat ja kaost.

[Esiletõste]

End diskrediteerinud Reformierakonna ja Isamaaliidu asemele pürgiv uus loodav finantsgeeniuste seltskond ei paku ehk tegelikkuses meile midagi muud, kui senise äpardunud maailmanägemise veelgi efektiivsemat juurutamist?

Pildiallkiri:

SEE ON KÜSIMUS! Kes juhib musta hobust? Aastaid oodatakse valimisvõitlusse kappama musta hobust. Aga kes kasvtab, koolitab, rahastab ja juhib musti hobuseid? Valijal ei maksa kergeusklikult loota tundmatute geeniuste lubatavale õitsengule.

Jaga |